Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 19:1-9
Eelija Hoorebi mäel1Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: "Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!"
3Kui Eelija seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.
4Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja ütles: "Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!"
5Ja ta heitis maha ning jäi magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: "Tõuse üles, söö!"
6Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: "Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!"
8Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: "Mis sa siin teed, Eelija?"
Selles ja eelmises peatükis kirjeldatud Eelija vaheline kontrast on uskumatu. Ja samas mitte nii väga teistsugune meie oma elukogemusest. Oleme meiegi hõljunud vaimulikel kõrgustel ( ok – mitte ehk nii kõrgel kui Eelija) aga samamoodi on meil kogemus sügavikku langemisest . Ja siis on julgustav teada, et me ei ole üksi. Me kõik, ka suured jumalamehed ja –naised on läbi läinud neist olukordadest. JA sageli tabavad depressiooniajad just peale suuri vaimulikke võite. Võiks ju arvata, et peale võitu Karmeli mäel usub Eelija et miski ei ole enam võimatu – ometi haaratakse ta sedavõrd kahtlustest ja hirmust mis viivad ta viimaks enesetapu äärele ( s 4). Ehk oli temasse imbunud ka pisut uhkust, mis väitis et ta on parem oma esiisadest? Oli ehk võit talle pähe löönud ja ta oli unustanud, kes talle võidu tõi?
Jumala vastus selles olukorras on väga huvitav: korralik puhkus ja hea söömaaeg ( s 5). Ome ihu eest hoolitsemine, piisav puhkus ja toit on sama oluline kui elu vaimne pool. Piibel ei eralda vaimulikku füüsilisest, vaid vaatleb neid kui teineteisega põimunuid. Ja kui leiame end mahalööduina, on parim teha algust mõne lihtsa praktilise sammuga.
Selle kommentaari autor: John Grayston