Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 71
Palve vanaduse saabudes1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
6Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
8Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
9Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu
11ning ütlevad: "Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!"
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!
13Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!
14Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
18Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
20Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
21Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
22Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
23Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.
Loetud psalm on veel üks appihüüd. Järjekordselt avatakse meile sissevaade kellegi raskustes ahastava hinge ja meelde.
Tundub et kirjutaja on vanem inimene, sest psalmis on mitmeid viiteid vanale eale ja hallidele juustele (s 9,18). Kirjutajal on mure et teda ehk unustatakse nüüd, kus ta enam ei tunne end noore energilise ja võimekana. Aga ta on ära tundnud ka mõned vana ea eelised ning eriti mainib ta küpset suhet Jumalaga. Näiteks on tal palju aastaid millele tagasi vaadata ning märgata neis kõigis kui ustav Jumal on talle olnud (s 5,6); ta leiab veelgi rohkem kiitusainest ( s 17, 22) ning veelgi kogemusi, mida edasi anda nooremale põlvkonnale ( s 18). Ka Iiob ütleb:“ Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus“ ( Ii 12:12).
Psalmis tervikuna kaalub üles kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole - laulja tugev uisaldus Jumala vastu ( s 14,20, 21), ja soov teda kiita ( s 17, 22-24). See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem ion see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on lubanud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Ja siit tuleb ka teine vana ea eelis: elukestev kogemus Jumala tööst laulja isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.
Kui mõtled oma elu peale, meenuta hetki, kus Jumal on tulnud sulle appi. Ja siis täna teda selle eest.
Selle kommentaari autor: David Blair