Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 1:19-27
Sõna õigest kuulamisest19Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama.
20Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees.
21Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.22Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.
23Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.
24Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.
25Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises.26Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.
27Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.
Kui mõtlen omaenese eeskujude peale, siis on neil vähemalt üks ühine joon – neid kõikivõib nimetada aktivistideks. Aktiivse inimese elus on midagi, mis mulle tõeliselt muljet avaldab ning innustab. U2 laulja Bono või Body Shopi leiutaja Anita Roddick või moelooja Katharine Harnett on kõik tuntud kas muusikalooja, kosmeetiku või rõivakunstnikena, sellele lisaks aga ka kui kindlate veendumustega inimesed eriti õiglusesse nign ausasse kaubavahetusse puutuvais küsimustes. Ja see mind võlubki et nende usk väljendub väga konkreetsetes ning ulatuslikes tegudes ( s 22).
Telefonifirmad õhutavad meid rohkem rääkima, kuid reaalsuses näitab hoopis kasvav smsde arv kui palju meile tegelikult meeldib rääkida. Samas – kas „rääkimine“ ongi kogu asi? Jaakobus julgustab meid sügavamale minema ning kustub üles tegeliku elu kaudu väljendama seda, mida räägime – öeldes, et muidu oleme mõttetud tuuletallajad ( s 23-26).
Me kõik teame, et ome sõnade kohaseid tegusid teha ei olegi nii lihtne, ning Jaakobus pakub siinkohal abistava vaatnurga. Ta ütleb, et peaksime armastama rõhutuid ning püsima puhtaina lävides praeguses reostatud maailmas ( s27). Paljud meist on laulus või palves öelnud: „ Luba mul vähem rääkida...“kuid ehk võiksime järgmisel korral sellele lisada:“ ... ja lase mu tegusid olla rohkem“ See oleks tõeliselt oluline maailmale meie ümber.
Selle kommentaari autor: Sue Rinaldi