Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Kuningate 4:8-37
Eliisa äratab surnuist Suunemi naise poja8Ja ühel päeval juhtus, et Eliisa läks Suunemisse; seal oli keegi rikas naine ja see peatas teda leiba võtma; nõnda iga kord, kui ta sealt läbi läks, põikas ta sinna leiba võtma.
9Ja naine ütles oma mehele: "Vaata, ma tean, et see, kes alati meilt mööda läheb, on püha jumalamees.
10Tehkem ometi pisike müürikamber ja pangem temale sinna ase, laud, iste ja lambijalg; ja kui ta tuleb meie juurde, siis ta võib minna sinna."
11Ja ühel päeval juhtus, et ta tuli sinna, läks müürikambrisse ja magas seal.
12Ja ta ütles oma teenrile Geehasile: "Kutsu see suunemlanna!" Ja see kutsus tema ning naine astus ta ette.
13Siis ta ütles teenrile: "Ütle ometi temale: Vaata, sa oled meie pärast kõike seda vaeva näinud. Mida saaks teha sinu heaks? Kas on tarvis su eest midagi rääkida kuninga või väepealikuga?" Aga naine vastas: "Ma elan ju oma rahva keskel."
14Eliisa küsis: "Mida siis saaks teha tema heaks?" Ja Geehasi vastas: "Vaata, tal pole poega ja ta mees on vana."
15Siis ta ütles: "Kutsu tema!" Ja Geehasi kutsus ta, ja naine astus uksele.
16Ja Eliisa ütles: "Aasta pärast selsamal ajal sa kaisutad poega." Aga ta vastas: "Ei, mu isand! Sina, jumalamees, ära peta oma teenijat!"
17Ent naine jäi lapseootele ja tõi aasta pärast selsamal ajal poja ilmale, nagu Eliisa temale oli öelnud.18Ja kui laps oli suuremaks kasvanud, siis juhtus ühel päeval, et ta läks välja oma isa juurde, kes oli viljalõikajate juures,
19ja ütles oma isale: "Mu pea! Mu pea!" Ja isa ütles oma teenrile: "Kanna ta tema ema juurde!"
20Ja see kandis teda ning viis ta tema ema juurde; ja poeg istus ema põlvil kuni keskpäevani, siis ta suri.
21Ja ema läks üles ja pani ta jumalamehe voodisse, sulges ukse tema järelt ja läks välja.
22Siis kutsus ta oma mehe ja ütles: "Läkita mulle nüüd keegi poistest ja üks emaeesel, siis ma ruttan jumalamehe juurde ja tulen kohe tagasi!"
23Aga mees ütles: "Miks sa täna lähed tema juurde? Ei ole ju noorkuu ega hingamispäev." Kuid ta vastas: "Ole mureta!"
24Ja ta saduldas emaeesli ning ütles oma teenrile: "Aja ühtesoodu ja ära peata mu sõitu muidu, kui ma sulle ütlen!"25Ja ta läks ning tuli jumalamehe juurde Karmeli mäele; ja kui jumalamees teda eemalt nägi, siis ta ütles Geehasile, oma teenrile: "Näe, see on suunemlanna!
26Jookse nüüd temale vastu ja küsi temalt: Kas sinu ja su mehe ja su poja käsi käib hästi?" Ja naine vastas: "Hästi."
27Ja kui ta tuli jumalamehe juurde mäele, siis ta võttis tema jalgade ümbert kinni; aga Geehasi astus ligi, et teda eemale tõugata, kuid jumalamees ütles: "Jäta ta rahule, sest ta hing on meeleheitel! Issand on seda varjanud minu eest ega ole mulle avaldanud."
Suunemlanna nimetab prohvet Eliisat salmis 9 „pühaks jumalameheks“. Kuidas iseloomustab see naise usku? See on esimene kord Piiblis, kui inimest nimetatakse pühaks.
Salmist 13 võime mõista, et prohvet Eliisa omas arvestatavat autoriteeti kuningakojas. Seda näeme ka edaspidi 8. peatükis, kus seesama Suunemi naine saab kuningalt tagasi oma maa ja varanduse. Siiski ei soovinud naine enda külalislahkuse ja prohveti eest hoolitsemise eest mingit tasu. Naise tagasihoidlikkus ja tema usu sügavus ilmnevad ka salmidest 23 ja 26. Miks varjab naine oma suurt muret?
Iisraeli kultuselus oli kombeks pühitseda lisaks igapäevastele ohvritele ka iga kuu esimest päeva ja hingamispäeva (s.o laupäeva) ohverdamistega (4Ms 28:9-14). Ilmselt käidi siis ka prohvetite juures, et osa saada nende õpetusest ja kuulutusest.
Salmis 30 näeme suunemlannat usuveendumusega prohveti külge klammerdumas. Tema usk ja Jumala halastav arm teevad ime võimalikuks. Nõnda nagu naine oma usukindlusele ja maisele varakusele (s 8) vaatamata jäi oma nõudmistes tagasihoidlikuks, nii on ta tagasihoidlik ka tänus. Me ei näe, mis toimus tema südames, kuid võime tajuda tema tänupalvete sügavust.
Vahel kohtame ka meie oma elus inimesi, kelle läbi saame suure õnnistuse osalisteks, kelle abiga meie väike ja tagasihoidlik usk võib kasvada ja saada suure kinnituse. Ärgem jäägem tagasihoidikuks neile oma tänus, aga veel enam saagu avalikuks meie tänu Jumala vastu. Sest Jumal näeb seda, mis on varjul teiste eest ja tahab anda häid ande meile isegi siis kui meie ei tihka neist unistadagi.
Suunem oli linn Issaskari, Jaakobi ja Lea poja ning tema järeltulijate maa-alal Genneesareti järvest edelas.
Selle kommentaari autor: APÜ