Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 6:1-23
Raudkirves ujub1Kord ütlesid prohvetijüngrid Eliisale: "Vaata ometi, paik, kus me seal sinu ees istume, on meile kitsas!
2Mingem nüüd Jordani äärde ja toogem sealt igamees ühe palgi, et saaksime endile valmistada paiga, kus istuda!" Ja ta ütles: "Minge!"
3Aga üks neist ütles: "Ole hea ja tule koos oma sulastega!" Ja ta vastas: "Ma tulen."
4Ja ta läks koos nendega. Nad tulid Jordani äärde ja raiusid puid.
5Aga kui üks neist oli palki langetamas, siis kukkus tema kirves vette. Ta kisendas ning ütles: "Oh häda, mu isand! See oli ju laenatud!"
6Aga jumalamees küsis: "Kuhu see kukkus?" Ja kui temale näidati paika, siis ta lõikas kepi ja heitis selle sinna ning sai kirve ujuma.
7Ja ta ütles: "Tõsta see üles!" Ja mees sirutas käe ning võttis selle.Eliisa ja süürlased8Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, öeldes: "Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri."
9Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: "Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!"
10Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda.
11Ja Süüria kuninga süda muutus sellest rahutuks ja ta kutsus oma sulased ning küsis neilt: "Kas teate mulle öelda, kes meie omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?"
12Siis ütles üks tema sulaseist: "Mitte keegi, mu isand kuningas, vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris."13Siis ta ütles: "Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja lasen ta kinni võtta!" Ja temale anti teada ning öeldi: "Vaata, ta on Dotanis."
14Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna.
15Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta teener ütles temale: "Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?"
16Aga ta vastas: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!"
17Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!" Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa.18Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: "Löö seda rahvast pimestusega!" Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale.
19Ja Eliisa ütles neile: "See ei ole õige tee ega õige linn. Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juurde, keda te otsite!" Ja ta viis nad Samaariasse.
20Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: "Issand, tee nende silmad lahti, et nad näeksid!" Ja Issand tegi nende silmad lahti ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat.
Esimeses loos me näeme, et Eliisa ja tema jüngrid elasid koos, moodustades kloostri-taolise kogukonna, kuid tegemist ei olnud kindlasti mitte kloostriga.
Tollel ajajärgul oli raud väga haruldane ja väga kallis materjal, mis annab vette kukkunud kirvele eriti suure väärtuse ja seda väärtuslikum on ka selle kirve veepinnale toomine.
Eliisa võitlus süürlastega toob esile veel ühe prohveti omaduse, nimelt oli ta nn nägija, mis ei olnud iseenesestmõistetav osa kõigi prohvetite juures. See teeb Eliisast eriti tugeva ja võimsa prohveti. Ta oli oma jumalike omadustega niivõrd silmapaistev, et tema nõu kuulas Iisraeli kuningas ja hakkas kartma Süüria kuningas (s 23).
Eliisal oli võime näha seda, mida teised ei näinud, kuid selles ei olnud midagi maagilist, vaid see oli palve ja usu tulemus. Siit näeme eriti selgelt: selleks et midagi saavutada, ei teinud Eliisa läbi mingeid maagilisi rituaale, vaid palvetas (s 17, 18, 20). Selle tõttu on meis kõigis sama suur potentsiaal kui Eliisas. Meile on antud samad eeldused Jumalaga osaduse leidmiseks mis Eliisalegi, küsimus on üksnes selles, kuidas me neid kasutame.
Selle kommentaari autor: APÜ