Nii palju kui on maailmas erinevaid teid ja suundi, on erinevad inimeste eesmärgid, miks nad ühe või teise tee jalge alla võtavad. Palveränduri teekond on kitsas rada Jumala juurde. Tol ajal käis iga iisraellane kolm korda aastas palverännakul Jeruusalemma templis, et Jumalale seal ohvreid tuua enese ja oma pere hea elukäigu eest. Sellise teekonna eesmärk ei olnud vaid templisse jõudmises – see oli vagaduse ja enesesse süüvimise teekond.
Millises meelsuses kulgeb see rännak (s 1)? Sellel teel tuleb sul pidada palju võitlusi. Üks kõige raskemaid neist on võitlus iseendaga. Palverännaku teekonda ei võeta ette ainult selleks, et saada lepitatud Jumalaga, vaid ka selleks, et leida Temas rahu ja hingamine oma hingele. Kuidas ütleb selle kohta 2. salm?
Kuid on olemas üks põhjus, miks seda teekonda nimetatakse just PALVErännakuks. See on teadmine, et sa ei ole oma otsimises kunagi üksinda, sest lootus (s 3) kannab läbi raskuste. Nime Iisrael andis Jumal Jaakobile pärast seda, kui Ta oli temaga võidelnud, aga polnud teda võitnud, see nimi tähendab “Mees, kes võitleb Jumalaga”. See on Jumala rahva, väljavalitute nimi! See on nende nimi, kes käivad oma teed palves ja lootuses Jumalasse.
Palveränduri teekond on kitsas rada Jumala juurde.