Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kui sul on tükikene leiba…

Laupäev, 26. Juuli 2008

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 6:30-44

Jeesus söödab viit tuhandet meest
30Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.
31Ja Jeesus ütles neile: "Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!", sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil polnud parajat aega süüagi.
32Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.
33Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid.
34Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.35Ja kui aeg oli läinud juba hiliseks, astusid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: "Paik on üksildane ja aeg juba hiline,
36lase nad ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endile midagi süüa!"
37Aga Jeesus vastas neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad ütlesid talle: "Kas peame minema ja ostma kahesaja teenari eest leiba ja andma neile süüa?"
38Aga tema ütles neile: "Mitu leiba teil on? Minge vaadake!" Ja kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: "Viis, ja kaks kala."
39Ja ta käskis seada nad kõik istuma rühmiti haljale rohule.
40Ja nad istusid maha sajakaupa ja viiekümnekaupa.
41Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte, et nad viiksid need rahvale, ning jagas ka need kaks kala kõigile.
42Ja kõik sõid ja said kõhud täis.
43Ja korjati kokku kaksteist korvitäit leivapalukesi ja kalu.
44Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat meest.

Leib on inimese kõige esmasem vajadus. Võib-olla ongi toidu hankimine kujundanud inimesest ühiskondliku olendi: “Ei ole hea, kui inimene üksi on” (1Ms 2:18.) Normaalne inimühiskond kindlustab reeglina ka oma väetimad liikmed toiduga.

Kui omandamist võib pidada inimese kaasasündinud tegevuseks, siis andmine vajab sihipärast eetilist kasvatust, et inimesed ei oleks “nagu lambad, kellel ei ole karjast”.
On palju vaieldud viie tuhande mehe söötmise ime üle: Kust ikkagi tuli see leib? Oli ehk tegemist sugestiooniga/massipsühhoosiga? Ehk oli Jeesuse jagatud vaimne toit nii tugev, et peletas ihuliku nälja? Või oli igal perel oma leib kaasas, mida nad jüngrite leivajagamist nähes omakorda jagasid teistele?
See viimane seletus ei ole vastuolus kirjasõnaga. Kuid imed polekski imed, kui nende tekkemehhanismi annaks lahti harutada. Jeesuse imetegude mõte on selles, et me neist õpiksime ja laseksime neil toimida oma elus. Jagada oma leiba kõrvalolijatega on kristlikus maailmas kujunenud normiks. Kui keegi astub tuppa, kus süüakse, pakutakse tallegi koht lauas.
Nüüdisaegses burgeri- või pizzabaaris nosib igaüks oma portsjonit. Ja kodust söögilauda eraldab võõrastest lukus uks.
Jagada oma leiba teistega on kristlase kohus. Teha seda rõõmuga on kristlase õnn. Kelle süda on avatud, see leiab tee, kuidas aidata endast väetimat. Väikesestki teost võib saada suur, kui seda tehakse koos Jeesusega.

Aga Jeesus vastas neile: “Andke teie neile süüa!”

Selle kommentaari autor: APÜ