Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 12:1-16
Saalomoni tarkus1Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.
2Hea inimene saab Issandalt tunnustuse, aga kurja nõuga mehe ta mõistab hukka.
3Õeluse pärast ei jää inimene püsima, aga õigete juur on kõikumatu.
4Tubli naine on oma mehe kroon, aga häbitu on otsekui mädanik tema luudes.
5Õiglaste mõtted on õiged, õelate nõuanne on pettus.
6Õelate sõnad varitsevad verd, aga ausate suu päästab varitsetavad.
7Õelad kummutatakse ja neid ei ole enam, aga õigete koda jääb püsima.
8Meest kiidetakse tema mõistuse pärast, aga meelesegane on põlatud.
9Parem on olla tähtsusetu, kel ometi on ori, kui ennast laiutada ja olla leivata.
10Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm.
11Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu.
12Õel himustab kurjade saaki, aga õigete juur kinnitatakse.
13Kurja püünis on huulte üleastumises, aga õige pääseb hädast.
14Oma suu viljast saab igaüks küllalt head, ja inimese kätetöö tuleb tagasi temale enesele.
15Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda.
16Rumala pahameel saab kohe teatavaks, aga tark katab solvangu kinni.
Charlie Browni koomiksites on lugu, kus Charile pidi pesapallimängus lööma viimase, otsustava palli. Kui kõik tema ümber tungeldes, annavad vastukäivaid „häid“ nõuandeid hüüab Charlie viimaks „Püüdke ise kõikide nende heade nõuannete järele teha!“
Kuulamine on enamasti raskem kui rääkimine. Õpetussõnade esimese poole, noorele nõuandeid pakkuvad peatükid toovad esile suure erinevuse jumalatu, albi ja rumala inimese ning targa vahel, kes on valmis kuulama nõuandeid. Salmid 1ja 15 tänases peatükis tuletavad meile meelde, et inimene ei kasva iial „välja“ vajadusest kuulda ning vastu võtta teiste nõuandeid ning ka kriitikat. T.S. Eliot on öelnud „Ka vanad mehed peavad olema uue avastajad.“
Meil kristlastena on vaja kasvada suutlikkuses eristada head nõuannet halvast, aga ka oskuses anda häid nõuandeid armus ja veenvalt. Hetkel tuleb mulle rohkelt isiklikku kogemust selles vallas omaenese pojalt, kes jätkuvalt osutab vastuoludele minu nõuannetes või võimatusele saadudu juhtnööre täita. Ka Õpetussõnade ühe põhiteema – keelekasutuse ja sõna väe– saab väga edukalt paigutada nõuande andmise ning saamise positiivsesse raami.
Nõuandes tuleb meil kõigepealt olla tõene, mis aga ei tähenda hävitavat ja julma otsekohesust. Kristlase ülesanne on jätkuvalt ülesehitav, mitte lammutav. On olemas kindel aeg suu lahti teha, aga ka aeg suu kinni hoida. Pane tähele ka õiglase inimese „juure“ teemat salmides 3,7 ja 12. Teades ning toetudes sellele, et kogu õiglus tuleb meile Jumalalt ( iseenese õigust täis olemine on üks suurimaid vigade ja langemise allikaid) saame kindlustunde ka tagajärgedes.
Pane tähele kuidas Jumala nimi tuleb esile üsna kummalistes kohtades – ning ilmselt mitte sellepärast et pelgalt mingile salmile kaalukust lisada. Pigem on see meeldetuletus, et Jumal tõesti on Ise kõikide nende salmide taga, sest just selline on tee, mille tema selle maailma jaoks on valmistanud. Ning see tee on kurja ja hävituse vihkamise ning õigluse armastamise tee.
Selle kommentaari autor: Robert Pooley