Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 7: 24- 37
Jeesus kuuleb Kaanani naise palvet24Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,
25sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.
26Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27Ja Jeesus ütles talle: "Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!"
28Naine aga vastas talle: "Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!"
29Ja Jeesus ütles talle: "Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!"
30Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.Jeesus tervendab kurttumma31Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
32Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
33Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: "Effata!", see on "Avane!"
35ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
36Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
37Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: "Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"
Lisaks on neil ka laiem tähendus, mis täiendab eelnenud diskussiooni selle kohta mis on puhas ja mis ei ole. Kõik toidud kuulutati „puhtaiks“ (s 19). Aga kas selle võiks üle kanda ka inimestele? Pisut selgemaks saab asi siis kui Jeesus rändab põhja ning kagu poole Galileast, paganate maa-alale.
Jeesuse võimekust ei ole siin üldse kahtluse alla seatud. Markus on juba vägagi hästi esiletoonud tema väe. Ja ka praegusel juhul ei ole küsimus selles kas Jeesus suudab, vaid kas ta tahab. Kas Jeesus sirutub oma halastavas väes väljapoole Iisraeli, paganate sekka? Vastus ei ole sugugi otsene. Ning esimeses loos tundub esmapilgul olevat arvestataval määral vastumeelsust ka Jeesuse enese poolt. Ta kinnitab siin traditsioonile vastavat seisukohta, et Jumala õnnistuste peamine objekt on Iisrael. Asetab ju Piibelgi Iisraeli Jumala plaanides esimesele kohale (Rm 9:4,5).
Ja siiski - kindlalt oli ka Jeesuse igatsus, et Iisraelist saaks „valgus rahvastele“
(Js 42:6; 49:6; 5Ms 4:5–8). Nii soovis Jeesus õnnistada Iisraeli, et nemad õnnistaksid maailma. Ning naine selles loos lihtsalt „hüppab liiga kaugele“ Jumala ajaplaanis. Ometi mitte Jumala kavatsustes. Sest kus iganes Jeesus näeb usku, mis on tema poole sirutunud, vastab ta sellele , olgu siis aeg „õige“ või mitte.
Teises loos on sõprade usk see, mis asetab kurttumma ning üsna kindlalt ka pagana – taas Jeesuse tähelepanu keskmesse. Tundub lausa, et Jeesus kasutab mehe vajaduste teada saamiseks ning tema usu julgustamiseks viipekeelt. Kommentaatorid pakuvad taustaks Jesaja 35 peatükki, osutades Jeesusele kui seal antud prohveteeringu täideviijale.
Tänaseid lugusid vaadates võime ka meie olla üsna kindlad:seesama Jeesus sirutub jätkuvalt meie poole. Jätkuvalt täidab ta meie vajadused; jätkuvalt pöörab ta meie elud õnnistuse poole.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate