Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 57
Iisraeli ebajumalateenistus on hukkamõistetav1Õige sureb, aga ükski ei võta seda südamesse, ja vagad mehed koristatakse, ilma et keegi märkaks. Kuid õige koristatakse õnnetuse eest,
2ta läheb rahusse: oma voodites hingavad need, kes on käinud sirget teed.
3Aga teie tulge siia, te nõiamoori lapsed, abielurikkujate ja hoorade sigitis!
4Kelle üle te tunnete rõõmu? Kelle vastu te ajate suu ammuli, näitate keelt? Eks te ole üleastumise lapsed, vale sigitis,
5teie, kes kirest hõõgute tammede varjus, iga halja puu all, teie, kes tapate lapsi orgudes, kaljulõhede vahel.
6Oru siledate kivide seas on su osa, need, need on su liisk. Neile oled sa valanud joogiohvrit, viinud roaohvrit. Kas ma sellega lasen ennast lepitada?
7Kõrgele ja väljapaistvale mäele seadsid sa oma voodi, sinna üles sa läksid ka tapaohvreid ohverdama.
8Ja ukse ning piitade taha sa panid oma tunnusmärgi, sest minust lahkudes sa riietusid lahti ja läksid üles, tegid oma voodi laiemaks, kauplesid enesele neid, kelle voodeid sa armastasid, vahtisid kürva.
9Sa laskusid alla Mooloki juurde õliga ja priiskasid oma võietega; sa läkitasid oma käskjalad kaugele, ja sügavale alla, kuni surmavallani.
10Sa väsisid oma paljudest rännakutest, aga sa ei öelnud: "Lootuseta!" Sa leidsid uut elujõudu, sellepärast sa ei nõrkenud.
11Keda sa pelgasid ja kartsid, et sa valetasid? Sa ei meenutanud mind ega võtnud seda südamesse. Eks ole: mina vaikin ammusest ajast ja seepärast sa ei karda mind.
12Mina teen teatavaks su õiguse ja su teod, aga need ei aita sind.
13Kui sa kisendad, siis päästku sind su ebajumalate jõuk. Aga tuul viib need kõik, tuuleõhk võtab nad ära. Kes aga otsib abi minu juurest, see pärib maa, omandab mu püha mäe.Jumala abi annab elu14On öeldud: "Sillutage, sillutage, tehke tee valmis, koristage takistused mu rahva teelt!"
15Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.
16Sest mina ei riidle mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane, muidu nõrkeksid mu palge ees nende vaim ja hinged, keda ma ise olen teinud.
17Tema ahnuse süü pärast ma vihastasin, lõin teda, peitsin enese ja olin vihane, ent tema käis taganejana omaenese südame teed.
18Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.
19Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda.
20Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda.
21Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal.
Küsimus s 1 tekib ikka seoses mõne ootamatu surmaga, eriti kui lahkunu oli usklik. Siin on üks võimalik vastus: õige läheb …………., ta on käinud ………. teed (s 2; vrd 20, 21). Jumalal on tõsine jutt hoopis ülejäänutele.
Tegelikult jätkub siin teema, mis algas 56:10-12. Sellised juhid pilkavad ja halvustavad õigeid ja ühtlasi nende Jumalat, õigete surmgi pigem rõõmustab neid (s 1, 4), sest vabaneti tülikast inimesest.
Aga ka rahvas pole süütu: s 3-10 kirjeldab värvikalt kaananlaste ebajumalateenistust, milles oli oluline osa kultuslikul prostitutsioonil. Moolok (s 9) on meelelise armastuse peajumal, kellele vahel ohverdati lapsigi (s 5). (Seda tehakse tänapäeval hoopis rohkem...) Teda otsiti kõikjalt, piltlikult “kuni surmavallani” ( millegipärast meenub siin HIV probleem Eestis). Uksel ja piitadel (s 8) oli religioosne tähendus, sealgi kasutati vastavaid sümboleid. “Elujõud” (s 10) on ilmselt leitud nauding.
Mis toimus pärast Jumalast lahkumist (s 8)? Võrdle Rm 1:21-32 *, mis näitab sama vahetut seost. Sõnadel “hoorus” ja “abielurikkumine” on Piiblis kaks omavahel põimunud tähendust: elavast Jumalast taganemine ja sellest tulenev kõlvatu eluviis. Tuttav, kas pole?
Peatüki teine osa näitab Jumala iseloomu ja tegutsemist.
Vaata s 15: a) milline on Jumal? b) kus Ta elab? c) mis eesmärgil? Sa näed ka järgnevatest salmidest Tema viha põhjus ja kestus ning Tema edaspidised kavatsused. “Huulte vili” on tänupalve ja Issanda rõõmus tunnistamine. Kellele seda pakutakse?
*Rm 1;21 -32
„ sest et Jumalat tundes nad ei ole ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat, vaid on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu süda on jäänud pimedaks. Väites endid targad olevat, on nad läinud rumalaks ja on kadumatu Jumala kirkuse vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate kujutistega. Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid. Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen. Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega,
Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega, nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu – mees on teinud mehega nurjatust – ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest.
Ja nii nagu nad ei ole hoolinud Jumala tunnetusest, nõnda on Jumal nad andnud kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda, mis on väär; nad on tulvil igasugust ülekohut, kurjust, ahnust ja tigedust, täis kadedust, tapmist, riidu, kavalust, kiuslikkust, nad on keelekandjad, laimajad, Jumala vihkajad, julmurid, ülbed, kelkijad, halva peale leidlikud, vanematele sõnakuulmatud, mõistmatud, truudusetud, leppimatud, halastamatud, kes küll teavad Jumala käsku – et need, kes selliseid asju teevad, on surma väärt –, kuid ei tee seda mitte üksnes ise, vaid tunnevad head meelt neist, kes nii teevad.
Selle kommentaari autor: APÜ