Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Ms. 3:1-12
Jumal kutsub Moosese1Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.
2Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.
3Ja Mooses mõtles: "Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle."
4Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: "Mooses, Mooses!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
5Siis ta ütles: "Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!"
6Ja ta jätkas: "Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.7Ja Issand ütles: "Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu
8ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.
9Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.
10Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!"
11Kuid Mooses ütles Jumalale: "Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?"
12Aga tema kostis: "Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel."
Kas mitte me kõik ei igatse kindlust Jumalalt, et oleme õigel teel? Kuna me oleme harjunud usaldama käegakatsutavaid, nähtavaid asju nagu raha, füüsiline jõud ja asjad, mida registreerivad meie meeled, siis me tavaliselt soovime olla kinnitatud selliste tõenduste kaudu. Jumal võib mõnikord kasutada käegakatsutavat selleks, et püüda meie tähelepanu, nii nagu oli kummalise vaatepildiga (salm 3), mis meelitas Moosese paika, kus ta kohtus Jumalaga ja sai Temalt ülesande vabastada Jumala rahvas Egiptusest.
Ometigi oodatakse meilt alati elamist usus, mitte nägemises (2. Kor. 5:7). Mooses saab alles siis kui ta on oma ülesande täitmise lõpetanud teada, et see on Jumal, kes talle selle andis: siis ta austab Jumalat mäel, kus ta praegu seisab (salm 12).
Søren Kierkegaard võttis kokku usu põhiolemuse kui ta väitis, et elu saab elada ainult ettepoole, aga mõista ainult tagasi vaadates. Enamik meist eelistab vastupidist! Kuid Jumal kutsub meid elama usuelu ja Teda usaldama, olles jõu saanud mitte nähtavatest märkidest ja materiaalsest kindlusest, vaid tõotusest, et Jumal on meiega just nii nagu Ta tõotas olla Moosesega (salm 12).
Selle kommentaari autor: Bruce Dutton