Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Ms. 4:1-17
Jumal kutsub Moosese1Ja Mooses vastas ning ütles: "Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?"
2Siis Issand küsis: "Mis see on, mis sul käes on?" Ta vastas: "Kepp."
3Ja tema ütles: "Viska see maha!" Ta viskas selle maha ja see muutus maoks. Ja Mooses põgenes selle eest.
4Ja Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi ja haara temal sabast," - ja ta sirutas oma käe ning võttis temast kinni, ja see muutus ta pihus kepiks -
5"et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Issand, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!"
6Ja Issand ütles temale veel: "Pane oma käsi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu lumi.
7Ja ta ütles: "Pane oma käsi tagasi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu.
8"Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo põhjal, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit.
9Ja kui nad ka neid kahte imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale! Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks."10Aga Mooses ütles Issandale: "Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel."
11Siis Issand ütles temale: "Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?
12Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!"
13Aga ta ütles: "Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!"
14Siis Issanda viha süttis põlema Moosese vastu ja ta ütles: "Eks ole leviit Aaron sinu vend? Ma tean, et ta räägib hästi; ja vaata, ta tulebki sulle vastu. Kui ta sind näeb, siis ta rõõmutseb südamest.
15Sina pead temaga rääkima ja temale sõnad suhu panema, aga mina olen sinu suuga ja tema suuga, ja ma õpetan teid, mida te peate tegema.
16Tema rääkigu sinu asemel rahvaga ja see olgu nõnda: tema on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks.
17Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!"
See peatükk ilmutab, et kuigi Mooses on üks usukangelastest (vt. Heebr. 11:24-29), oli ta ometigi niisama hirmul ja tõrges Jumalat järgima kui ükskõik kes meist. Jumal näitab talle mitmeid imelisi märke (salmid 1-9) vastuseks tema kahtlustele, kuid see ei peata Moosest vabanduste leidmisel (salm 10) või palumast Jumalat saata keegi teine (salm 13) – see ei ole reaktsioon, mida ootaksime uskuvalt isikult! Aga nii see täpselt on. Usk ei tähenda kartuseta olemist, vaid olemist kuulekas Jumalale vaatamata oma hirmudele.
Kas sa püüad hoiduda tegemast, mida Jumal sinult ootab, nagu Mooses? Ingliskeelne sõna “julgus” (courage) tuleb prantsuskeelesest sõnast “süda”, (mis Heebrea inimestele tähendas tahet või eesmärki) ja mis on millegi tegemine vaatamata oma hirmudele, mitte ilma hirmuta tegutsemine. See kõlab väga usu moodi, kas pole?
Üks asi, mis julgustab Moosest, on tema venna Aaroni kaaslaseks olemine. Võibolla pead sa paluma Jumalalt, - ja aktiivselt otsima – kaaslast, kes julgustaks sind Jumalale järgnema. Ei ole kahtlust, et hea sõbra omamine, kellega saame jagada hirme ja unistusi, tugevdab me usku.
Selle kommentaari autor: Bruce Dutton