Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 21:29-38
Jeesus õhutab valvama29Ja ta rääkis neile võrdumi: "Vaadake viigipuud ja kõiki puid:
30kui nad juba pakatavad, siis seda nähes te tunnete iseenesest, et suvi on juba lähedal.
31Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!
32Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud.
33Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.34Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt
35otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad!
36Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!"37Aga Jeesus oli päeva ajal õpetamas pühakojas, ööseks aga läks välja ööbima mäele, mida hüütakse Õlimäeks.
38Ja kõik rahvas tuli varahommikul tema juurde pühakotta teda kuulama.
Silme ees on:
1) kõik see nähtav maailm, mida tähele paneme ja mida Jeesus kutsub jälgima ning mõistma: looduse märkidest õpime juba lapsena mõistma aastaaegade vaheldust (s 29, 30). Ometi ei mõista inimesed sageli, mis peitub maailmas toimuvate rahutukstegevate loodus- ja ühiskondlike protsesside taga. Jeesus manitseb meid nägema nendes lõpuaegade hoiatusi, millest ta rääkis eile loetud tekstiosas (s 30);
2) selline nähtav maailm e argielu, mis meile tavaliselt liiga kärarikkalt ennast peale surub ja enda alla tahab matta (s 34). Kui see juhtub ning inimene kaotab silmist tõelised väärtused ja eesmärgid, saabki tema süda nende asjadega koormatud. Ununeb tõsiasi, et me ei ela ainult sellele hetkele – meie hing on surematu.
Kuidas siis hoida seda surematut hinge, et kohtumine igavikuga ei tabaks meid ootamatult?
Jeesus annab mitu tõsist käsku:
Tundke!
Hoidke!
Vaadake!
Olge väärilised!
Valvake paludes!
Kõik, mis peab tulema, tuleb – selle eest ei pääse keegi. Meie igapäevased valikud viivad lõpuks selleni, kus oleme sellel päeval meie. Sest oma tarkuse ja kavalusega võib ehk küll põgeneda maiste sõdade ja katastroofide eest, Inimese Poja ette (s 36) pääsevad aga ainult need, keda Ta vastu võtab. Kes on selle väärilised? Need, kellel on puhas südametunnistus (vt Ilm 22:14) ja kes on Jeesuse sõnade kohaselt selle säilitanud (vt Ilm 22:11b).
Selle kommentaari autor: APÜ