Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 23:13-25
Pilaatus mõistab Jeesuse surma13Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva
14ning ütles neile: "Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.
15Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.
16Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks."
17[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]18Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: "Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!"
19Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.
20Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.
21Kuid nemad karjusid vastu: "Löö risti, löö ta risti!"
22Tema aga ütles neile kolmandat korda: "Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks."
23Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.24Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:
25ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.
Heroodes Antipas on Jeesuse maavalitseja Pilaatuse ette tagasi saatnud (vt eilne tekst). Nii nagu Heroodes, ei leia ka tema Jeesusel ühtki surmasüüd olevat. Ta kinnitab seda kolmel korral (salmides 14,15, 22), pakkudes välja oma lahenduse, et Jeesust mitte hukata. Milline on seepeale rahva reaktsioon eesotsas ülempreestrite ja ülematega? Vt s 18, 23.
Seda lugedes tekib küsimus: Miks maavalitseja juutide nõudmisele ikkagi järele annab ja Jeesuse risti lüüa laseb (s 25)?
VõiB arvata, et põhjuseks on Pilaatuse argus. Igal impeeriumi provintsil oli õigus kaevata oma Rooma maavalitseja peale. Kelle kohta selliseid kaebusi tuli, need võeti erilise tähelepanu alla. Et Pilaatuse ja Jeruusalemma juutide vahelistes suhetes oli ka varem ette tulnud erimeelsusi, mille põhjuseks oli Pilaatuse võimukus, siis nüüd pidas viimane paremaks juutide nõudmisele järele anda. Jh 19:12 antakse Pilaatusele ka väike “vihje”, kuidas oleks antud asjas mõistlikum käituda*.
Pilaatus ei julgenud olla aus ja käituda vastavalt oma veendumusele, et Jeesuse näol on tegemist süütu inimesega. Tal oli valida, kas oma töö säilitamine või teise elu. Ta valis oma ametikoha säilitamise ning selle nimel lasi surmata Õige ja Püha (Ap 3:14).
Mida võime täna õppida Pilaatuse eelistustest ja hirmudest? Mida teen mina olukorras, kus mind isiklikes või poliitilistes huvides või heade suhete säilitamise eesmärgil sunnitakse südametunnistusega vastuollu minema?
Loe veel kord s 15b. Võtkem siis Jeesus endale eeskujuks ja talitagem täna samamoodi – ärgem tehkem midagi, mis vääriks surma – ärgem tehkem pattu.
* „Sellest alates otsis Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: „Kui sa tema vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu keisrile.” ( Jh 19:12)
Selle kommentaari autor: APÜ