Loe läbi alltoodud kirjakoht: Malaki 2:1-9
Issand sõitleb preestreid1Ja nüüd teie kohta, preestrid, on otsus see:
2kui te ei kuula ega võta südamesse, et te peate andma au mu nimele, ütleb vägede Issand, siis ma läkitan teie vastu needuse ja muudan teie õnnistused needuseks, jah, needuseks, sest te ei ole võtnud seda südamesse.
3Vaata, ma sõitlen teie seemet ja puistan teile rooja näkku, teie pidupäevade rooja, ja teid endid viiakse selle juurde.
4Ja te saate tunda, et mina olen teile läkitanud selle otsuse, et minu leping Leeviga jääks püsima, ütleb vägede Issand.
5Minu leping temaga oli elu ja rahu, ja ma andsin selle temale, et ta kardaks; ja ta kartis mind, ta värises mu nime ees.
6Tõeõpetus oli tal suus ja pettust ei leitud tema huulilt. Rahus ja siiruses käis ta minuga ja pööras paljusid ära patust.
7Jah, preestri huuled talletavad tarkust ja tema suust otsitakse õpetust, sest tema on vägede Issanda käskjalg.
8Aga teie olete lahkunud sellelt teelt, olete õpetusega pannud paljusid komistama, olete rikkunud Leevi liidu, ütleb vägede Issand.
9Sellepärast teen minagi teid põlatuiks ja armetuiks kõigi rahvaste juures, sest te pole tähele pannud minu teid, vaid olete õpetuses olnud erapoolikud.
1.Saamueli 2:30 ütleb: "...sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind põlgab, saab põlatavaks." Tänast lõiku võib vaadata kui kommentaari antud kirjakohale. Kuna preestrid ei olnud Jumalat austanud, pidid nad ise saama põlatud. Rahvas oli patustanud ohverdades teisejärgulisi loomi, abielludes võõramaalastega ning lahutades oma naistest. Kuigi pattu oli teinud rahvas, pidas Jumal preestreid selle eest vastutavateks, sest juhtidena olid nad lasknud sellel juhtuda ning olid pannud "paljud komistama" (s 8) oma halva eeskuju läbi.
Preestrite käitumine oli iga standardi järgi halb. Nende häbi aga mitmekordistus, kui neid võrreldi eelkäija Leeviga, keda kiidetakse viie väitega: ta kartis Jumalat; tema õpetus oli tõene; tema huultelt ei leitud valet; ta kõndis koos Jumalaga rahus ja õigluses; ning tema teenistus pööras mitmed patust eemale (s 5,6). Selline on standard, mille poole kõik kristlikud juhid peaksid püüdlema (1 Tm 3:1–12; 4:12; 2 Tm 2:22–26 ). Mõtiskle iga loetletud Jumala-keskse prioriteedi üle eraldi ning palveta, et need võiksid olla tõde nende juhtide kohta, keda sa tunned. Salmides 6 ja 7 antud viited suu ja huulte kohta peaksid olema meile väljakutseks. Mis väljub sinu ja minu suust?
Sõnad, mida kasutame räägivad meist väga palju. Preestrite ülesandeks oli õpetada ausalt Jumala sõna, mitte omi inimlikke ideid. Nende õpetus oleks pidanud olema kuulajatele otseseks abiks, mitte aga neid eksitama. Juhtidel on eriline vastutus jälgida oma sõnu. Jakoobus kõrvutab inimese keele laeva tüüri või tulega väljendades potentsiaali teha head või kurja. Ta ütleb, et kergem on taltsutada metsloomi kui keelt (Jakoobus 3:3–8). Kas kasutame oma keeli Jumala ülistamiseks ja teiste julgustamiseks või hädaldamiseks, kritiseerimiseks ning tagarääkimiseks?