Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 13:15-31
Nehemja võitlus korralageduse vastu15Neil päevil nägin ma Juudamaal mõningaid, kes hingamispäeval surutõrsi sõtkusid ja kes viljakoormaid tõid ja eeslite selga panid, nõndasamuti ka veini, viinamarju, viigimarju ja igasuguseid koormaid hingamispäeval Jeruusalemma tõid; ja ma manitsesin neid, et nad sel päeval toiduaineid müüsid.
16Seal elas ka tüüroslasi, kes tõid kala ja igasugust kaupa ning müüsid hingamispäeval juutidele Jeruusalemmas.
17Siis ma riidlesin Juuda suurnikega ja ütlesin neile: "Mis kõlvatu tegu see on, mida te teete, et te hingamispäeva teotate?
18Eks teinud teie vanemad nõndasamuti ja eks lasknud meie Jumal tulla kogu selle õnnetuse meie ja selle linna peale? Ja hingamispäeva teotades te suurendate veelgi viha Iisraeli vastu."
19Ja niipea kui Jeruusalemma väravais hingamispäeva eel oli läinud pimedaks, käskisin ma väravad sulgeda ja lubasin need avada alles pärast hingamispäeva; ja ma seadsin mõned oma sulastest väravate juurde, et hingamispäeval ükski koorem sisse ei tuleks.
20Siis jäid kaupmehed ja igasuguse kauba müüjad kord või kaks väljapoole Jeruusalemma.
21Ja ma manitsesin neid ning ütlesin neile: "Miks jääte ööseks müüri taha? Kui te seda veel kord teete, siis ma pistan oma käe teie külge!" Sellest ajast ei tulnud nad enam hingamispäeval.
22Ja ma käskisin leviite, et nad endid puhastaksid ja tuleksid väravaid valvama, et hingamispäeva pühitsetaks. Mõtle minu peale, mu Jumal, sellegi pärast, ja ole mulle armuline oma rohke helduse pärast! 23Neil päevil nägin ma ka juute, kes olid naiseks võtnud asdodlasi, ammonlasi ja moabe.
24Ja nende lastest rääkisid pooled asdodi keelt või mõne muu rahva keelt, aga juudi keelt nad ei osanud rääkida.
25Siis ma riidlesin nendega ja sajatasin neid, peksin neist mõningaid mehi ja katkusin neilt karvu; ja ma vannutasin neid Jumala nimel: "Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele või iseendile!
26Eks ole Saalomon, Iisraeli kuningas, selle läbi pattu teinud? Paljude rahvaste hulgas ei olnud tema sarnast kuningat; ta oli oma Jumalale armas ja Jumal pani tema kuningaks kogu Iisraelile, aga tedagi saatsid võõramaa naised pattu tegema.
27Kas me siis peame kuulma teistki, et teete samasugust suurt pahategu, võttes võõramaa naisi ja murdes nõnda meie Jumalale truudust?"28Ja üks ülempreester Eljasibi poja Joojada poegadest oli hooronlase Sanballati väimees, aga ma ajasin ta enese juurest ära.
29Mu Jumal, pea neid meeles, et nad on rüvetanud preestriametit ning preestrite ja leviitide lepingut!30Nõnda ma puhastasin neid kõigest võõrast ja seadsin teenistuskorrad preestritele ja leviitidele, igaühele tema töö,
31ning puude ja uudsevilja toomiseks määratud ajad. Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!"
Pastrikohused sisladavad niipaljut enamat kui lihtsalt ‘kohvi ja kaastunnet’ –suur osa sellest on hoolt kandmine oma koguduse vaimuliku iseloomu kasvamise eest ja see omakorda nõuab distsipliini. Teenimisametid nõuavad distsiplineeritud elu.
Nehemja kompromissitu (s 8,11,17–21,28) ja vahel ka vägivaldne (s 23-25) viis distsiplineerida oma rahvast, illustreerib nii tema pühendumist Jumalale (s 14, 22b, 29) kui ka tema muret oma rahva pärast (s 18). Esialgne müüride tähelepanuta jätmine tagasipöördumisel Jeruusalemma (s 6,7) demosntreerib samuti, et Nehemja primaarne huvi on alati olnud tema rahvas ja nende iseloomu kujunemine Jumala rahvana.
Me võime õigustatult imetleda Nehemja kindlakäelist tegutsemist, kui ta tegeles sõnakuulmatusega, mis tema eemaloleku ajal esile oli tõusnud. Ometi on üks asi heaks kiita mingit juhtimisstiili, kui seda rakendatakse kellegi teise peal – hoopis teine asi aga, lubada seda sama praktikat meie endi peal rakendada. Me ei saa endale lubada rohkem kompromisse pühaduse arvelt kui seda võisid inimesed Nehemja päevil.
Ometi leiame me endid täna millegi keskelt, mida Ronald J Sider on nimetanud Evangelikaalse Südametunnistuse Skandaaliks.2 Skandaal seisneb selles, et – hiljutiste küsitluste põhjal – elavad evangeelsed kristlased täpselt samamoodi nagu ülejäänud maailm. Selle olukorra kujunemisele on kõvasti kaasa aidanud kirikute järeleandmised kristlikust distsipliinist, lootes sellega võita järjest kasvava tarbijaliku suhtumisega liikmete heaksiitu.
Kui meie kirikud peaksid olema tugeva, Kristuse-sarnase iseloomu ülesehitajateks ja kulitveerijateks, siis peame ennast sellest maailmaga samastunud olukorrast taastama – ja allutama kristliku distsipliini hoidmisele. Et seda teha - tuleb meil lihtsalt “valvata üksteise üle armastuses”,3 nagu tegi seda Nehemja Iisraeli rahva üle.
1 LJ Egerton Smith 2 Baker Books, 2005 3 John Wesley, General Rules for Methodist Fellowships, 1743 4 Charles Wesley, from ‘Soldiers of Christ, Arise’
Selle kommentaari autor: Nigel Hoppler