Pilt, mille siin Martast saame kirjeldab teda peaaegu ülima aktivistina ning Maarja läheb oma vaikses vagaduses skaala teise serva. Ilmselt on meil üsna lihtne suhtestuda sellega õdedest, kes on enam meie sarnane ning selle tulemusena kogeme end olevat kas hea või halvana- tänases loos sobib vaga pool paremini.
Teistes UT lugudes, aga sobib aktivisti pool paremini. Nt Matteuse ev 25:37-40 „Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?” Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Või Jaakobuse 2:14 „Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: „Mul on usk!”, aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa?“
Valik mis meie ees seisab, ei ole mitte Jumala ligidal olemise ning Jumala riigis tegutsemise vahel – mõlemad on vajalikud. Sellepärast on ka tänase kommentaari pealkiri valitud kuulsa filmi „Sister Act“ järele, sest just nunnad on need kes on mitmel puhul tuntud nii suure usu ja pühendumise kui ka suurte tegude poolest.
Ehk kõige enam peaks see Marta ja Maarja lugu julgustama meid Jumalat otsima igas hetkes. Jeesuse järgijatena saame kohtuda/ olla osaduses temaga terve elu vältel, igal hetkel – ning mitte ainult „vaiksel ajal“ , piibliuurimise gruppides, koguduse vm. Vaid ka kodus, naabrite juures, töökohas – kus iganes me liigume ning ei ole liialt hõivatud oma „tegemisest“.