Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 1
Prohveti kutsumine1Jeremija, Hilkija poja sõnad. Jeremija oli Benjamini maal Anatotis asuvate preestrite hulgast.
2Ta sai Issanda sõna Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil, tema valitsemise kolmeteistkümnendal aastal,
3ja siis veel Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja päevil kuni Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja üheteistkümnenda aasta lõpuni, kuni Jeruusalemma vangiviimiseni viiendas kuus.4Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
5"Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks."
6Aga mina ütlesin:
"Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor."
7Kuid Issand ütles mulle:
"Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.
8Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, ütleb Issand."
9Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Issand ütles mulle:
"Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.
10Vaata, ma panen su täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, istutama ja rajama."
11Ja mulle tuli Issanda sõna; ta küsis: "Mida sa näed, Jeremija?" Mina vastasin: "Ma näen mandlipuu oksa!"
12Ja Issand ütles mulle: "Sa oled õigesti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!"
13Ja Issanda sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: "Mida sa näed?" Mina vastasin: "Ma näen ülekeevat pada põhjakaares!"
14Ja Issand ütles mulle:
"Põhjakaarest pääseb lahti õnnetus kõigi maa elanike peale.
15Sest vaata, ma kutsun kõiki suguvõsasid põhjapoolseist kuningriikidest, ütleb Issand, ja need tulevad ning asetavad igaüks oma aujärje Jeruusalemma väravate ette ja kõigi selle müüride vastu ümberringi, ja kõigi Juuda linnade vastu.
16Siis ma mõistan nende üle kohut kõigi nende pahategude eest, et nad jätsid minu maha ja suitsutasid teistele jumalatele ning kummardasid oma kätetööd.
17Aga sina vööta oma niuded, võta kätte ja räägi neile kõik, mida ma sul käsin. Ära kohku nende ees, et mina sind nende ees ei peaks kohutama!
18Sest vaata, mina panen su täna kindlustatud linnaks ja raudsambaks ning vaskmüüriks kogu maa vastu, Juuda kuningate, selle vürstide, preestrite ja maa rahva vastu.
19Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Issand, ja ma päästan sinu."
See õudusunenägu algab lühikese ajaloolise sissejuhatusega ( s 1-3); kus mõne nime taga peitub Juuda kuningriigi paari viimase aasta katastroofiline ajalugu kuni selle hävitamiseni Nebukadnedsari armee poolt.
Minu ees on lugu Jeremija kutsumisest, kui too alles noor oli. Ka mina olen ammutanud jõudu mõtiskledes Jumala äraarvamatu ja ettehooldava armu üle- kogedes tunnet, et isegi minu temperament, geenid, perekondlik taust, kogu mu elukogemus – on valmistanud mind ette selleks hetkeks mida teen siin ja praegu. Samas on olnud ka aegu, mil opositsioon või apaatia on oma intensiivsuses peaaegu tapvad olnud - kui olen end kogenud samamoodi kui Taavet Sauli sõjarüüd kandes. (1 Sm 17:38,39)
Oli hetki, mil Jumala kutse tundus Jeremijale pigem hullusärgina kui rõõmuna ( vt 15:10, 20:7), hetki mil Jumala puudutus oli ühtlasitappev välgunool ja elustav armastus.
Salmides 11-19 doineerivad kaks erakordset kujundit: ülesärkav puu – kõigepealt selle õidepuhkemine kevadel – tõendus, et pikk ja näiliselt mitte iial lõppev talv annab viimaks ometi maad kevadele; ja podisev keedupott mis ohtlikult kõigub kustuva tule kohal - ajastuid vana võõrarmeede sissetungimise tee. Jeremija ise ei olnud mingi raudmees, ometi näitab tema raamat kui kindlalt ning vankumatult jäi ta seisma lõpuni isegi siis - nagu vihjab s 18 –kui kõik ta ümber põrmuks varises.
Tema läkitamises ( s 10) sisaldub 4 lammutamise ja 2 ülesehitamise verbi. Ning on ilmne, et Jeremija jätkuv võitlus oli seista vastu ühiskonna üldisele hukatuslikule suunale - väljendades kõvahäälselt seda lausa kirurgiliselt täpset kriitikat hävitavate arengute vastu. Selles kõiges oli s 19 antud tõotus talle eluallikaks.
Selle kommentaari autor: Howard Peskett