Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 12:1-20
Jumal kutsub Aabrami1Ja Issand ütles Aabramile:
"Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!
2Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!
3Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!"
4Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.
5Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.
6Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.
7Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: "Sinu soole ma annan selle maa!" Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli ennast temale ilmutanud.
8Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hüüdis appi Issanda nime.
9Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.Aabram Egiptuses10Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.
11Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: "Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.
12Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: "See on tema naine!" Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama.
13Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!"
14Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.
15Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta.
16Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.
17Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.
18Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: "Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?
19Miks sa ütlesid: Ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!"
20Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.
12 peatüki avasalmid on kogu 1 Moosese raamatu ühed tähtsaimad. Jumala sõna ei määratle siin mitte ainult Aabrahami elu plaani vaid mis veel olulisem – annavad suuna kogu edasisele Piiblis.
Jumala plaanis Aabrahami jaoks domineerisid kaks suurt tõotus: üks rahvuslik, teine rahvusvaheline. Esimene väljendub Jumala tõotuses, et Aabrahamist saab alguse suur rahvas. Teine aga väljendub kogu selle jutuajamise kõrghetkel, kui Jumal tõotab et Aabrahamist saab õnnistus kõikidele inimestele maa peal. Aja möödudes saab ka see tõotus täidetud Jeesuse Kristuse isikus, kes tuli Aabrahami seemnest.
Jumala sõnad nõuavad Aabrahamilt usaldust ning sõnakuulmist. Suureks rahvaks saamine läks vastuollu Saara võimetusega lapsi saada – kuidas saaks lastetu paar olla aluseks suurele rahvale? Ja nagu sellest väljakutsest veel ei piisaks – kutsub Jumal Aabrahami välja oma kodumaa ja perekonna turvalisusest, pannes ta rändama kaugele võõrale maale. Kogu nähtav reaalsus oli igati vastu jumalikele tõotustele mis talle oli antud.
Kõigest hoolimata on Aanrahami vastus Jumalale positiivne. Sellise vastuse tähelepanuväärsus on seda suurem, et Aabrahami ei olnud mõjutamas mingi kohene ja käegakatsutav kasu. Tema elu möödus ikkagi pool nomaatlikus eluviisis Kaananimaal ning möödus sajandeid enne kui rahvast puudutav tõotus täitus.
Kui meie rändame võõrale maale siis tundub iseenesestmõistetavana rahvusvaheliste kokkulepete poolt pakutav turvalisus. On vähe neid naisi kes jäävad koju kartes et keegi võõras nad enesele röövib või milline mees jätab sellepärast reisi tegemata, et kellelegi teisele võiks tema naine meeldima hakata? Aabrahami hirm ning lahendused on inimlikult täiesti mõistetavad, ometi näitavad need meile ka tema ebakindlust ning usaldamatust Jumala suhtes kui reaalsed olukorrad kätte tulevad.
Kas sama ei toimu ka meiega? Vaatamata suurtele tõotustele ilmutame ka meie kriitilistes olukordades uskumatult vähe võimet täiesti Jumala peale loota.
Aga kuigi vaaraol oli täielik võim nende üle kes olid tema territooriumil ( nagu oleme ka meie võõral maal võõra võimu meelevallas), oli temagi sunnitud painduma kui olukorda sekkus taeva ja maa Looja ja Kuningas. Otsekui eelootavate sündmuste kuulutaja tabab katk kogu vaarao koda ja lähedasi. Jumala tahe Aabrahami eest hoolt kanda ning teda turvata on taas kord selgelt ilmutatud – ja seda isegi siis kui Aabrahami enese teod ei ole just kõige ausamad. On tõeliselt turvaline teada, et Jumal ei jäta meid me oma rumaluse kätte surema.
Selle kommentaari autor: Desmond Alexander