Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 22:1-24
Aabraham saab käsu Iisaki ohverdamiseks1Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: "Aabraham!" Ja ta vastas: "Siin ma olen!"
2Ja tema ütles: "Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!"
3Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.
4Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt.
5Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: "Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde."
6Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.
7Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: "Isa!" Ja tema vastas: "Siin ma olen, mu poeg!" Siis ta ütles: "Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?"
8Ja Aabraham vastas: "Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!" Nõnda läksid mõlemad üheskoos.9Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.
10Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.
11Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: "Aabraham, Aabraham!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
12Siis ta ütles: "Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!"
13Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel.
14Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks "Issand näeb". Seepärast öeldakse tänapäevalgi: "Issanda mäel ta näitab end."15Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast
16ning ütles temale: "Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega,
17ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks - nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres - ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!
18Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!"
19Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.Naahori järeltulijad20Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: "Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:
Inimlik reaktsioon sellele peatükile on - EI! Kuidas Jumal võib niisugust asja ühelt vanemalt nõuda? Et tunda selles kirjakohas peituvat valu, loe see uuesti aeglaselt läbi ja kujutle end Aabrahamina, kes püüab alati innukalt kuuletuda Jumalale, kes ühtäkki mainib su erilist, armastatud poega, keda oled oodanud nii kaua (1Ms 12:2; 15:3; 16:1; 17:1,2; 18:10). See sõnum pidi olema tõeliselt ruineeriv. Aabraham läheb oma elu pikimale teekonnale. (Kas see peab kestma ainult kolm päeva? Issand, tee, et see kestaks kauem, igavesti!) Kujutle, kuidas su südamest lõikab noana läbi küsimus: Isa? Issi? Kujutle, kuidas võitled pisaratega, kui seod kinni oma kalli. Kui Jumal on see, kes nõuab mu esmasündinud poega, kuidas saan ma tahta osakestki temast? Millist katset see verejanuline Jumal küll minuga korraldab (s 2)?
Oluline on meenutada, et Aabrahami naabrid vilistid praktiseerisid laste ohverdamist (vt 2Kn 17:31; 2 Aj 28:3), nii et seda oleks võinud põhimõtteliselt oodata ka tema Jumalalt. Üks asi, mida Jahve selle sündmuse abil õpetas, oli, et ta ei ole nagu teiste rahvaste Jumal, hoopis tema ise annab vere, mis kaitseb. Palju hiljem selles loos avastavad Aabrahami lasped, et Jumal ei nõua lapsohvrit oma järgijatelt. Pigem toob Jahve omaenda armastatud lapse ohvriks meie eest.
Selle kommentaari autor: Morvern Baker