Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

KUTSUTUD NIMEPIDI

Esmaspäev, 5. Aprill 2010

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 20,11-18

Naised leiavad tühja haua
1Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: "Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud."
3Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
6Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu
7ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
10Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.
Jeesus ilmub Maarja Magdaleenale
11Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda
12ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,
13ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas neile: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud."
14Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.
15Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära."
16Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: "Rabbuuni", see tähendab "Õpetaja".
17Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde."
18Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle."
Jeesus ilmub jüngritele
19Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: "Rahu teile!"
20Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.
21Jeesus ütles nüüd neile taas: "Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid."
22Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: "Võtke vastu Püha Vaim!
23Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud."
Jeesus ilmub Toomale
24Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.
25Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: "Meie oleme näinud Issandat." Aga tema ütles neile: "Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!"
26Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: "Rahu teile!"
27Seejärel ta ütles Toomale: "Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!"
28Toomas vastas talle: "Minu Issand ja minu Jumal!"
29Jeesus ütles talle: "Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad."
Evangeeliumi kirjutamise eesmärgist
30Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud,
31aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.

Milline ka ei oleks meie olukord, tuju või tunne, kuulume meie, Kristus omad, Isale. Võta hetk, et tänada sellise priviligeeritud suhte eest.

Me võime samastuda Maarjaga. Tema maailm varises kokku. Teda vallutas tohutu masendus. Ta seisab haua ees, kurbusest murtud. Tema probleem oli sarnaselt meile kitsas silmapiir, tema limiteeritud nägemus Jeesusest. Lõppeks otsis ta ju laipa. Kuid üks sõna pöörab tema maailma teistpidi, muudab tema kurbuse rõõmuks: `Maarja.` Jeesuse õrnus illustreerib tema varasemat õpetust: `Ja ta kutsub omi lambaid nimepidi…nad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält.` (Joh 10:3, 4).
Jeesus selgitab, et see kuulutab uuest suhtest. Selles dialoogis on kaks tähelepanuväärset seika. Esiteks, Jeesus ütleb meile, et tema ülestõusmise tõttu on ka meil osadus Isaga. `Minu Isa…teie Isa…minu Jumal…teie Jumal`(s 17). Ilmselgelt on Jeesusel unikaalne suhe Isaga, kuid nüüd on ka jüngritel võimalik nautida poja priviligeeritud seisust, mida ei iseloomusta formaalne, pealiskaudne religioon, vaid lähedane osadus. Teiseks, ta õhutab Maarjat mitte hoidma temast kinni. Seda fraasi võib mitut moodi tõlgendada, kuid ehk on ülejäänud salm meile võtmeks: `Ära puuduta mind…mine mu vendade juurde…`Kuidas võib Maarja olla aias, kui lähedal on masenduses inimesed, kes peavad kuulma uudist tema ülestõusmisest? `Ära hoia mind enesele. Mine ja räägi.` Ära hoia kinni turvalisest suhtest; mine ja kuuluta uudist.
Ülestõusmispühad tuletavad meile meelde, et me ei hoiaks Jeesuse poole tema turvalise läheduse pärast. Loomulikult on elava Kristuse tundmine ja sügav osadus Isaga vapustav kogemus, kuid selle eesmärk on muuta meie elusid, et meid haaraks tema missioon minna hädas ja murtud maailma.

Miks on meile nii vastumeelt rääkida head sõnumit Jeesuse ülestõusmisest? Mis annaks meile samasuguse õhina, mis oli omane esimestele `läkitatutele`?

Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb