Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 21,1-14
Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3Siimon Peetrus ütles neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlesid talle: "Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5Jeesus ütles siis neile: "Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?" Nad vastasid talle: "Ei ole."
6Aga tema ütles neile: "Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.
9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10Jeesus ütles neile: "Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!"
11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12Jeesus ütles neile: "Tulge sööma!" Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?", sest nad teadsid, et ta on Issand.
13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.15Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Peetrus ütles talle: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Sööda mu tallesid!"
16Tema ütles talle veel teist korda: "Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?" Ta vastas talle: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Hoia mu lambaid kui karjane!"
17Tema ütles talle kolmandat korda: "Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles temale: "Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Sööda mu lambaid!
18Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu sa ei taha."
19Aga seda ta ütles vihjates, missuguse surmaga Peetrus pidi Jumalat austama. Aga kui Jeesus seda oli öelnud, ütles ta talle: "Järgne mulle!"20Peetrus pöördus ja nägi kaasa tulemas jüngrit, keda Jeesus armastas, kes ka õhtusöömaajal oli nõjatunud tema rinnale ja küsinud: "Issand, kes on su äraandja?"
21Teda nähes ütles Peetrus nüüd Jeesusele: "Issand, aga kuidas on temaga?"
22Jeesus ütles talle: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub? Sina järgne mulle!"
23Siis levis kuuldus vendade seas, et too jünger ei surevatki. Aga Jeesus ei olnud öelnud talle, et ta ei sure, vaid: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?"Lõppsõna24Tema on see jünger, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige.
25On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada.
Selle peatüki avaloos on midagi üpris tavalist - `Ma lähen kalale`, ütleb Peetrus – kuid seal on ka midagi teisiti. Esiteks mainib Johannes taas, et on hommik (s 4), ja see tuletab midagi meelde. Jeesus, keda ära ei tuntud, seisab kaldal. Jüngrid on siin nagu Luuka looski veetnud terve öö edutult kala püüdes (Luuka 5:4-7). Koidikul udu hajudes järgivad nad Jeesuse nõuannet ja püüavad kala teisel pool paati. Saak on nii vapustav, et nad loevad kalad kokku, väike tunnistaja detail, mis kinnitab loo tõesust.
Loo sel hetkel avanevad nende silmad nagu kahel jüngril Emmause teel (Luuka 24:31). `See on Issand`(s7). Hommikusöök rannal sümboliseerib lepitatud osadust ja ka selles, kuidas nad koos tule ääres einestasid, on midagi erilist, sest nad ei julge temalt küsida, `Kes sa oled?`(s 12). Ta on äratuntav – nii nagu ta ilmus aias ja lukus toas 20.peatükis, teavad nad, et midagi on muutunud. Kuid ta ei ole vaim: Toomas puudutas teda; jüngrid sõid temaga; nad kõik tundsid ta ära.
Võibolla on kõige kõnekam osa loost see: ülestõusnud Kristus muudab oma sulased viljakaks ( s 6). Igas vanuses jüngrid tunnevad kiusatust jätkata oma tööd ilma temata, kuid kogudus on vaid siis viljakas, kui ta kuulab ülestõusnud Kristuse juhiseid. Nii nagu kalamehed järgisid Jeesuse nõuannet ja nautisid tema osadust tol hommikusel söömaajal, on ka meie ainus lootus elada ja töötada osaduses temaga.
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb