Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 5:12-26
Apostlid teevad imetegusid12Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.
13Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.
14Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi,
15nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist.
16Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.Apostlid vahistatakse uuesti17Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks
18ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.
19Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:
20"Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!"
21Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.
22Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:
23"Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi."
24Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja ülempreestrid nõutud - mis küll võis juhtuda?
25Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: "Ennäe, mehed, kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!"
26Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks.
Ap tegude raamatu lugemine ei jäta meile mingit kahtlust selles, et Jumala evangeeliumi sõnum saab kuulutatud maailma äärteni ing miski ei saa seda takistada. Näeme siin pilti kogudusest mis on täielikult pühendunud oma eesmärgile, hoolimata kogetavast avalikust vastuseisust (s 12). Paradoksaalne on samas see, et kuigi hirmu tõttu pole nenndega liitunud ühtegi niisama pealtvaatajat– siis ometi kasvab pühendunud liikmete arv päev-päevalt (s14).Samas – kui võtmeteguriks osutuvad täielik pühendumine ja radikaalselt muutnud eluviis, siis otsustavaks Jumala hea sõnumi kuulutamisel jääb ikkagi see, et Jumal ise on otsutavalt toimimas selle heaks. Viis kuidas Tema vägi ilmneb nii haigete tervenemisel ja vanglauste avanemisel näitab, et Jumal on see kes kontrollib kõiki protsesse. Meie võime neid asju üleloomulikeks nimetada, kuid Jumala jaoks ei ole see ming taevane kunstlik pürotehnika, vaid täiesti loomulik jumalariigi ilming. Need ilmingud ongi selleks, et evangeelium võiks levida üle kogu maailma (1:8) ning kõik rahvad sellest kuulda.Kui aga Jumala südamesoov on, et kõik meelt parandaksid ning meie veidikenegi sellest aru saame – siis peaks seesama olema meie ülim igatsus. Pole ju ühtegi teist viisi kuidas inimesed võiksid kuulda – kui me ei räägi neile. Paulus ise koges end võlglasena - nii Jumala kui inimeste ees just selle sõnumi kuulutamises. Ja meiega ei ole kuidagi teisiti. Kui mõte sellest et peame kuulutama muudab meid kuidagi rõhutuks või kogeme oma suutmatust selles – siis tuleb leida julgustust selles, et viimselt on see Jumala enese huvi ja toimimine. Ja Tema on enam kui võimeline andma meile nii väe kui võimed selle ülesande täideviimiseks. Astu siis usus välja, sõltudes üksnes ja täiesti vaid Jumalast ning sa koged, et tema on sinuga.
Selle kommentaari autor: John Grayston