Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 10: 1-10
Jeesus on hea karjane1Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.
2Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.
3Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.
4Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
5Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält."
6Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.7Siis ütles Jeesus taas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.
8Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.
9Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.
10Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.
Kui hästi tunned sa Vana Testamenti? Tihti oleme tänulikud VT salmide eest, mis annavad Jeesuse sõnadele palju suurema tausta ning aitavad meil tema sõnumit paremini mõista.
Sama on tõde ka tänase teksti puhul. Selleks et mõista “karjase” taga peituvat ja Jeesuse väidet enese kohta, peame teadma pisut enam sellest mida tähendas karjane Vana Testamendi kontekstis. Jumalat nähti kui ideaalset Kuningat, oma rahva Karjast - nii nagu kirjeldavad seda Ps 23:1 ja 80:1,2 - kes jagab vastutusalasid erinevatele juhtidele inimeste seas, kuid kelledest paljud saadud ülesande täitmisel läbi kukuvad. Nende läbikukkunud juhtide üle kohtu mõistes annab Jumal ka tõotuse et kord antakse Tõeline Karjane, kes peab õigesti hoolt karja eest (Hs 34:17–24).
Jeesuse taoline kõnekujundi kasutamine hämmastab tema kuulajaid. Tundub nagu vihjaks ta, et on see lubatud Karjane ja palub et kuulajad teda ka nii mõistaksid, eriti kui nad näevad kuidas rahvas Jeesuse kutsele reageerib (s 3 ja pime mees ptk 9). Jeesus kutsub inimesi isikliku kutsega. Ta on Karjane, kes juhib oma rahvas (“viib nad välja” s 3), eeldades oma järgijailt kuulekust ja rõõmsat järgitulemist, sest nad tunnevad oma karjast isiklikult. On olemas ka vargad ja röövlid, kes samuti asetuvad juhtivatele positsioonidele, kuid kelle võltsolemuse lambad ära tunnevad ( s 4,8,10). Nende ja Jeesuse vahel on suur kontrast, eriti võrreldes sellega mida Jeesus oma lammastele pakub. Võltsjuhid on oma sõnades ja tegudes alati negatiivsed (s 10), kuid Jeesuse tee viib päästele ja õnnistusele. Jeesus pakub turvalisust ning oma lammaste taastamist (rohumaadel, s 9)
Kuidas on meiega? Kas oleme need, kes jätkuvalt leiavad Jeesuse juures toitu, hoolt ja kosutust mis saab eluallikaks. Meie turvalisus seisneb tõelisele Karjasele ligi olemises, tema juhtimisele järgnemises ning võltsjuhtide ära tundmises, kes juhivad inimesi eemale Jumalast.
Selle kommentaari autor: Paul Woodbrigde