Ristija Johannese vangistamine oli Jeesuse avaliku teenistuse alguse märguandeks Galileamaal. Taolisele ajastuse ja strateegia rakendamisele aitasid kaasa mitmed mõjutajad:
Jeesuse eeljooksja on oma töö lõpetanud nind peatselt hukatakse ta argpükslikult nelivürst Heroodese poolt. Jeesusel oli suurepärane võimalus jätkata sellelt aluselt mille Johannes oli rajanud, liikumisest mis oli alanud ning tõmmata nii kaasa paljusid Ristija Johannese järgijaid. Kapernaum osutus valituks ilmselt sellepärast et oli palju suurem võrreldes Jeesuse kodulinnaga ning laubateede ligiduses, kosmopoliitne ja arvatavasti avatum igasugustele uutele ideedele. Ka olid paljude Jeesuse uute järgijate kodud just selles linnas. Olen kindel, et Jeesus palvetas oma strateegia pärast, samas on näha et tavamõistus ning olukorra reaalne hindamine on samuti mõjutanud tema otsust. Kas ei toimi Jumala juhtimine meie eludes samal viisil?
Jeesus oli varjamatult palju enam avatud ka jumalikult tarkusele. Sajandeid tagasi oli Jesaja prohveteerinud et põlatud Galileamaalt, mitte ülistatud Jeruusalemmast, hakkab valgus koitma kuulutades Messia saabumist ( Js 9:1,2) ning nüüd täitis Jeesus sõnasõnalt ehk täies kuulekuses Pühakirjale, selle ettekuulutuse detaile. Keskendades oma varase teenimistöö „paganate Galileasse“ , lisab ta järjest viiteid oma tegevuses sellele, millest kuulutas idamaa tarkade külaskäik tema sündimise ajal – nimelt, et evangeelium on universaalne, kõikide jaoks.
Kas ei juhi Issand meidki samamoodi – mõnikord selge Pühakirja sõna kohaselt, teinekord aga oma tahte ja suuna kasvava ilmutamisega, mis alati on ka kooskõlas tema Sõnaga?