Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 71
Palve vanaduse saabudes1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
6Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
8Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
9Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu
11ning ütlevad: "Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!"
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!
13Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!
14Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
18Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
20Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
21Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
22Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
23Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.
Vaata kuidas on tänases psalmis kirjeldatud Jumalat. Ta on kindel alus ja tugi kõikuvas maailmas: kalju (s 3), meie lootus (s 5) ja meie kindlus (s 5). Siis tulevad sellised sõnad nagu “mäelinnus” (s 3) ja “varjupaik” (s 7), mis kirjeldavad turvalist pelgupaika siis kui oht ähvardab. On selge, et seda palvet ei kirjutatud rahu ja turvalisuse paigast, meenutades Jumala ustavust katsumise aegadel.
See on palve mis sünnib keset katsumisi milles laulja kinnitab oma usku ja veendumust, et Jumal päästab teda ka siit.
Võib juhtuda, et meil ei tule iial silmitsi olla otsese füüsilies ohuga, ometi on kõikide eludes aegu mil vajame turvalist varjupaika, kuhu peitu minna.
Kindlasti on neid hetki vanaduse päevade saabudes. Ja näeme kuidas psalmist tuletab siin meelde oma nooruspäevi; seda kuidas ta on sündimisest saadik toetunud Jumalale. See annab julguse oma lootus Jumalale panna ka vanaduse tulles. Laulja igatsus on alati olla Jumala ligidal, alati teda teenida; kuulutada Jumala imetegudest praegusele põlvele ning tea vägevust järeltulevatele. See on teadlik otsus, sest nii lihtne oleks keskenduda vaid kogetavale hädale ning kaevata selle üle. Võibolla teadis ka laulja, et kui inimene unustab Jumala heateod, abi ja pääste, siis kasvab oht Jumalast hoopis eemalduda.
Kujutle oma vaimuslimas üht tugevat ja sõdureist ümbritestud kindlust. Kõnni oma kujutluses sõduritest mööda ning sisene tohutust võlvuksest, kuulatades kuidas suur uks su järel sulgub. Nüüd oled turvapaigas. Ja millal iganes su ellu tuleb ähvardav oht, meenuta seda pilti ning kinnita enesele, et Jumal kaitseb sind jätkuvalt.
Selle kommentaari autor: APÜ