Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 10:14-22
Vaimulikke nõuandeid14Just seepärast, mu armsad, põgenege ebajumalateenistuse eest!
15Ma räägin teile kui arusaajaile, otsustage ise, mida ma räägin:
16Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?
17Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.
18Vaadake neid, kes ihu poolest on Iisrael! Eks need, kes ohvreid söövad, ole altari osaduses?
19Mida ma siis nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumalaohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20Ei! Vaid ma ütlen, et seda, mida ohverdatakse, ei ohverdata Jumalale, vaid kurjadele vaimudele. Aga ma ei taha, et teie saaksite kurjade vaimude kaaslasteks.
21Te ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast, te ei või osa saada Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast.
22Või tahame Issandat teha kiivaks? Kas oleme temast tugevamad?
On hetki, mil meie teod kompromiteerivad meie usku. See võib avalduda meie elustiilis, kõneaines või lihtsalt sõnakuulmatuses Jumalale. Ka Korintose kogudus polnud kindel, kuidas teatud eluviisid sobivad kokku usuga Jeesusesse, mistõttu kirjutas Paulus neile ebajumalateenistusest ning Issanda laua osadusest.
Tundub, et mõned koguduse hulgast võtsid samaaegselt osa nii Pühast õhtusöömaajast kui tõid ka ebajumalatele ohvreid ( s 20). Paulus oli ka varem maininud, et ebajumalaid endid pole põhjust peljata ( s 19, 20), kuid deemonitele ohvrite toomine on midagi muud. Sama kehtib meiegi elus. Pealispinnal ei tundu nii mõnedki asjad sugugi halvad, kuid kui natuke sügavamale minna, võime avastada oma haavatuse halbade mõjutuste ees. Näiteks kuulates teatud liiki muusikat, vaadates teatud teleprogramme või lugedes mingit sorti raamatuid. Nii avame end tegelikult märkamatult halvale. Isegi mõned inimestest, kellega koos aega veedame, võivad meie usule ohtlikku mõju avaldada, mispeale hakkame viimaks ka usulises mõttes kompromisse tegema.
Kristlastena ei saa me elada topeltelu, ei saa elada kahepalgeliselt. Me ei peaks olema nagu korintlased, kes ei osanudki oma elus vahet teha püha ja ebapüha vahel. Jumal ootab endale kompromissideta pühendumist igal päeval.