Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 2:14 - 3:5
Prohveti abielu kui Iisraeli truudusetuse võrdluspilt1Issanda sõna, mis tuli Hooseale, Beeri pojale, Juuda kuningate Ussija, Jootami, Aahase ja Hiskija päevil ja Iisraeli kuninga Jerobeami, Joase poja päevil.
2Alguses, kui Issand hakkas rääkima Hoosea läbi, ütles Issand Hooseale: "Mine võta enesele hooranaine ja sohilapsed, sest maa lahkub üha hoorates Issanda järelt!"
3Siis ta läks ja võttis enesele Gomeri, Diblaimi tütre; naine jäi lapseootele ja tõi temale poja ilmale.
4Siis ütles Issand talle: "Pane temale nimeks Jisreel, sest veel pisut aega ja ma tasun Jisreeli veresüü Jehu soole ning lõpetan Iisraeli soo kuningriigi!
5Sel päeval murran ma katki Iisraeli ammu Jisreeli orus."
6Ja naine jäi taas lapseootele ja tõi tütre ilmale ning Issand ütles Hooseale: "Pane temale nimeks Lo-Ruhama, sest ma ei halasta enam Iisraeli soo peale, nõnda et annaksin neile andeks!
7Aga Juuda soo peale ma halastan ja ma päästan nad Issanda, nende Jumala läbi; kuid ma ei päästa neid ei ammu, mõõga ega sõja läbi, ei hobuste ega ratsanike läbi."
8Kui naine oli võõrutanud Lo-Ruhama, jäi ta jälle lapseootele ja tõi poja ilmale.
9Ja Issand ütles: "Pane temale nimeks Lo-Ammi, sest teie ei ole minu rahvas ja mina ei ole teie päralt!Iisrael saab jälle Jumala rahvaks1 Aga ükskord on Iisraeli lapsi arvu poolest nagu mereliiva, mida ei saa mõõta ega lugeda; ja selle asemel et neile öelda: "Teie ei ole minu rahvas", öeldakse neile: "Elava Jumala lapsed."
2Siis kogunevad ühtekokku Juuda lapsed ja Iisraeli lapsed, panevad ühe endile peaks ja vallutavad maa, sest Jisreeli päev on suur.
3Öelge oma vendadele: "Minu rahvas!" ja oma õdedele: "Teie peale on halastatud!"
4Riielge oma emaga, riielge, sest ta ei ole minu naine ja mina ei ole tema mees! Ta eemaldagu oma näost oma hooratööd ja oma rindade vahelt oma abielurikkumised,
5et ma ei võtaks teda alasti ega paneks teda seisma, nagu ta oli oma sündimise päeval; et ma ei teeks teda kõrbeks, ei teeks teda põuase maa sarnaseks ega tapaks teda januga!
6Ja ma ei halasta tema laste peale, sest need on sohilapsed.
7Jah, hooratööd on teinud nende ema, kes kandis neid oma ihus, ta on elanud häbiväärselt, sest ta ütles: "Ma käin oma armastajate järel, kes annavad mulle leiba ja vett, villu ja linu, õli ja jooki."
8Seepärast, vaata, ma tõkestan kibuvitstega tema tee ja ehitan temale müüri, et ta ei leiaks oma radu.
9Ja ta ajab taga oma armukesi, aga ei saa neid kätte; ta otsib neid, aga ei leia. Siis ta ütleb: "Ma lähen ja pöördun tagasi oma esimese mehe juurde, sest mul oli siis parem kui nüüd."
10Aga ta ei tea, et mina andsin temale vilja, veini ja õli, ma andsin temale palju hõbedat ja kulda, millest nad tegid Baali.
11Seepärast ma võtan tagasi oma vilja, kui selle aeg on käes, ja oma veini vastaval ajal; ma kisun ära oma villa ja lina, mis pidid katma tema alastust.
Selle kirjakoha keelekasutus on täis seksuaalseid väljendeid. Ajalooliselt on seksuaalsusel religioonis enamasti juures halb varjund, seda suuresti aga tänu sellele, et Jumala taasloovaid eesmärke on valesti mõistetud ja tõlgendatud. Siin aga, kasutades Kidneri sõnu, “selle asemel, et ära keelata seksuaalsed pildid religioonist,on Jumal selle päästnud ja tõstnud esile eesmärgiga kirjeldada kirglikku armastust ja ustavust mis on tema lepingu keskmeks.” Hoosea, kes mitte kunagi ei hüljanud oma korduvalt langenud naist, ootab seda “tulevast uuenduse päeva” ( S 16,18,21).Ja nii on need salmid - kõneldud esmajoones küll Gomeri kohta, kuid hõlmates eneses kogu Jumala rahva - riietatud kaunite sümbolitega intiimsest lähedusest - sellisest mille kaudu Jumal ilmutab omaenese igatsust sügava, kestva ja sisemise suhte järele oma rahvaga. Kas kogeme ja väljendame seda ka praegusel ajal?
Pilt “kihlusest” ( mis Iisraeli kombestikus omas palju sügavamat ja suuremat pühendumise tähendust kui tänapäeval meie maailmas) kuulutab Jumala kõigutamatust tõotusest olla Iisraeli poolel, panna neile omaenese pitser mis teeb kõik valesti läinud asjad õigeks; äratamaks neis vastukaja mis hoovab pühendumise soojusest. Nii sünnib, et negatiivsed ähvardused muutuvad positiivseteks voorusteks. Samal kombel oleme ka meie “õigel rajal” kui lubame end Jumalal mähkida üleni tema armastusse!
Üks asi on rääkida armastusest - hoopis teine seda välja näidata oma tegudes. Mäletan kuidas 50 aastat tagasi ühe mijsoniaktsiooni käigus rookis mu kaastudeng Edinburgh’i slummis ühe peldiku säravpuhtaks - see oli tegu mis tolles hütis elava vaese ja looutseta perekonna jaoks rääkis rohkem kui mingid sõnad oleks iial suutnud. Nii tuleb tagasi ka värisev, kahetsev abielurikkuja - et astuda uude ellu. See läks Hooseale kalliks maksma - rahas, aga veel enam lunastavas armastuses. Siin asetub meie ette võimas pilt Jeesusest - kes tegelikult ja tegudes oli patuste sõber.
Selle kommentaari autor: APÜ