Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 5:8- 6:11
Iisraeli taganemise karistus8Puhuge sarve Gibeas, pasunat Raamas! Tõstke sõjakisa Beet-Aavenis! Juba ollakse sul kannul, Benjamin!
9Efraim muutub karistuspäeval kõrbeks. Iisraeli suguharude keskel ma kuulutan tõde.
10Juuda vürstid on saanud piirinihutajate sarnaseks; ma valan nende peale oma viha nagu vett.
11Efraimile on liiga tehtud, õigus on rikutud, sest ta tahab käia käsu järgi.
12Aga mina olen Efraimile nagu koi ja Juuda soole nagu mädanik.
13Kui Efraim nägi oma haigust ja Juuda oma paiset, siis läks Efraim Assurisse ja läkitas suurkuninga juurde; aga tema ei suutnud teha teid terveks ega ravida teid paisetest.
14Sest mina olen Efraimile nagu lõvi ja Juuda soole nagu noor lõvi: mina murran nad maha ja lähen, kannan ära, ja päästjat ei ole.
15Ma lähen, pöördun tagasi oma asupaika, kuni nad kahetsevad ja otsivad mu palet; oma kitsikuses otsivad nad mind.Iisrael ei pöördu Issanda juurde1Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
2Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees.
3Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
4Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv, nagu varakult haihtuv kaste.
5Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu, olen tapnud sõnadega omaenese suust, ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus.
6Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.
7Aga Adamis rikkusid nad lepingu, seal olid nad mu vastu truuduseta.
8Gilead on kurjategijate linn, veresüüst määritud.
9Ja preestrite jõuk on nagu varitsevad röövlid: nad luuravad ja tapavad Sekemi teel, nad teevad tõesti häbitegu.
10Iisraeli soo keskel olen ma näinud hirmsaid asju: seal on Efraimi hooratöö - Iisrael on ennast roojastanud.
11Ka sinule, Juuda, on määratud lõikus, kui ma pööran oma rahva saatuse.
Kuidas reageerime kasvava segaduse alarmeerivatele märkidele oma rahva elus ning valitsejate poolt sõlmitavatele, enamasti hapraile rahvusvahelistele allianssidele nö eesmärgiga kaitsta meie vabadusi? Kuhumaani võime rääkida Jumala kohtumõistmisest inimeste tegude üle - nähes kõike seda mis ähvardab meie praegust elustiili?
Prohvet Hoosea kutsub Iisraeli, kes elas rahvusvahelise konflikti (vt Jr 4:5, 6:1) lävel, tähele panema neid märke ( 5:8). Iisraeli kuningas oli otsinud tuge Assüürialt ( 5:13), et kindlustada oma kõikumalöönud võimu, ja see lõppes verekümblusega (2 Kn 15:16–22). Iisraeli “vennalikud naabrid”, opportunistlikud maadekrabajad tegelikult, ei suutnud aga põgeneda Jumala viha eest, kuna salgasid maha ning pidasid tühiseks kõike seda mille Jumal nende ajaloos oli rajanud (5Ms 19:14)
Kas tegu oli hävitusega mis vaid ootas vallandumist? Iisraeli ühiskonna alussammbad olid salamahti lammutatud ( 5:12) sest rahvas oli end pühendanud sellele, mis oli tõeliselt tühine ( heebrea keeles on sõna “tühine” sünonüüm “iidol, ebajumal”). Keset seda väga karmi kõnetust - ära jäta tähele panemata viisi kuidas on kujutatud Jumalat ( 5:14 nt). Ainuke taastumise võimalus peitus meeleparanduses. Aga kui sügav pidi see olema? Kui loed 6:1-3 - pane tähele Jumala taastava väe suurust. Hiljuti kuulsin üht vabanenud vangi nimega Jane, jutustamas kuidas ta leidis Jeesuse. Tal oli väga tugev ja sügav tunnetus Jumala andeksandmisest; ometi üsna kohe peale oma vabanemist tõmmati ta tagasi oma vanasse prostitutsioonist, vargustest ja narkootikumidest täidetud eluviisi. Ja võib tunduda et sellistes olukordades on ka Jumala vahendid ja võimalused otsa saanud ( 6:4). Iisraeli puhul on tunne, et nende “pöördumine” ja armastus - värvikalt kirjeldatud kui hommikune kaste - oli pelgalt pinnapealne nähtus. Jane, peale vana eluviisi valukogemust, tuli tagasi Jumala juurde. Kuidas tuleb aga Iisrael toime eesootava valuga?
Selle kommentaari autor: APÜ