Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 8:1-22
Iisrael nõuab kuningat1Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.
2Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
3Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.4Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
5ning ütlesid temale: "Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!"
6Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: "Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!" Ja Saamuel palus Issandat.
7Ja Issand ütles Saamuelile: "Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
8Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
9Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!"10Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
11Ta ütles: "Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
12ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
13ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
14ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
15ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
16ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
17ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.
18Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile."19Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: "Ei! Meil peab olema kuningas,
20et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!"
Traagiliselt kannatab Samuel sama probleemi käes, mis põhjustas Eli langemise. Võib-olla olid Eli ja Samuel liiga keskendunud Jumala teenimisele ega pööranud oma lastele piisavalt tähelepanu? Samueli pojad heitsid kõrvale vanemate jumalakartliku elu ja alistusid raha lummusele ning ebaõiglasele võimukasutamisele (s 3). Nagu Jumal lükkas tagasi Eli perekonna juhtidena, lükkavad nüüd Iisraeli vanemad samuti ära Samueli. Samueli äratõukamisega olid nad tegelikult vastu hakanud Jumala seadusele (s 7). Seni olid Iisraeli valitsejad olnud lihtsalt kohtunikud, kes allusid oma kuningale Jumalale.
5Ms 17:14-20 näitab, et Iisraeli soov inimliku kuninga järele polnud ettenägematu. Need salmid koos 1Sm 8 annavad ideaalse eeskuju kuninga jaoks ning tegelikult seavad piibellikud juhtimisprintsiibid. 1Sm 8 hoiatab meid kurva reaalsuse eest, kuidas kuningad ja juhid võivad kuritarvitada nende positsiooni. Inimestena ihkame tugevat juhtimist (s 20) ja ilma selleta oleme hädas, kuid see võib olla olla väga ohtlik roll poliitikas, töökohal või kirikus. 5Ms 17 soovitab, et juhid oleks valitud Jumala poolt "teie vendade seast", nad peavad olema tavalised inimesed ja mitte seadme esikohale rikkust ja võimu, mitte laskma end võrgutada vastassugupoolel, vaid olema hoolsad Jumala Sõna õpilased ja järgijad. Ning nad ei tohi end teistest paremaks pidada (5Ms 17:20). Jeesus oli meile ideaalseks eeskujuks kui keegi, kes ei tulnud selleks, et olla teenitud ja saada, vaid, et ise teenida ja anda (Mk 10:45).
Raske on olla erinev teistest ja Iisrael tahtis olla nagu teised rahvad. Kultuuriline eristamine pole vale - ka Jeesus nimetas end juudiks - kuid see sõltub meie motiividest. Just massi järgimine võib tuua kaasa, et teeme kompromissi ja lükkame Jumala kõrvale absoluutse valitseja kohalt meie elus.
Selle kommentaari autor: Martin Goldsmith