Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 14:24-52

Sõda vilistitega

²⁴Kuigi Iisraeli mehed olid sel päeval väga vaevatud, ometi vannutas Saul rahvast, öeldes: "Neetud olgu see mees, kes sööb leiba enne õhtut ja enne kui ma olen kätte maksnud oma vaenlastele!" Ja kogu rahvas ei maitsnud leiba.
²⁵Aga kui kogu rahvas jõudis metsa, siis oli seal mesi maas.
²⁶Kui rahvas läks metsa sisse, vaata, siis voolas seal mett, aga ükski ei tõstnud oma kätt suu juurde, sest rahvas kartis vannet.
²⁷Joonatan ei olnud aga kuulnud, et tema isa rahvast oli vannutanud; seepärast ta sirutas kepi, mis tal käes oli, ja kastis selle otsa meekärjesse ning pani oma käe suhu: siis hakkasid ta silmad särama.
²⁸Ent keegi rahva hulgast võttis sõna ja ütles: "Su isa vannutas rahvast kõvasti ja ütles: Neetud olgu mees, kes täna leiba sööb! Seepärast on rahvas nii väsinud."
²⁹Ja Joonatan ütles: "Mu isa saadab maa õnnetusse! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sellepärast et ma maitsesin pisut seda mett!
³⁰Palju parem oleks olnud, kui rahvas täna tõesti oleks söönud saagist, mida saadi oma vaenlastelt. Sest nüüd ei ole vilistite kaotus mitte suurenenud."³¹Sel päeval olid nad löönud vilisteid Mikmasist Ajjalonini ja rahvas oli väga väsinud.
³²Seepärast kippus siis rahvas saagi kallale ja võttis lambaid, kitsi, veiseid ja vasikaid ja tappis need palja maa peal; ja rahvas sõi neid koos verega.
³³Aga Saulile anti teada ja üteldi: "Vaata, rahvas teeb pattu Issanda vastu, kui ta sööb koos verega." Ja tema ütles: "Teie ei ole olnud truud. Veeretage nüüd mu juurde üks suur kivi!"
³⁴Ja Saul ütles: "Minge laiali rahva sekka ja öelge neile: Igaüks toogu minu juurde oma härg ja lammas ja tapku need siin ning söögu; ärgu tehtagu pattu Issanda vastu, süües koos verega!" Ja sel ööl tõi kogu rahvast igaüks oma härja oma käega ja nad tapsid need seal.
³⁵Ja Saul ehitas altari Issandale; see oli esimene altar, mille ta Issandale ehitas.³⁶Ja Saul ütles: "Lähme öösel vilistitele järele ja riisume neid kuni hommikuvalgeni; ärgem jätkem neist alles ühtainsatki!" Ja nemad vastasid: "Tee kõik, mis su silmis hea on!" Aga preester ütles: "Astugem siia Jumala ette!"
³⁷Siis küsis Saul Jumalalt: "Kas pean minema vilistitele järele? Kas sa annad nad Iisraeli kätte?" Aga Issand ei vastanud temale sel päeval.
³⁸Siis ütles Saul: "Tulge siia, kõik rahva juhid, uurige ja vaadake, kelle läbi on täna see patt sündinud!
³⁹Sest nii tõesti kui elab Issand, kes Iisraeli on päästnud: kui see ka oleks mu poja Joonatani süü, siis peab ta surema!" Aga rahva hulgast ei vastanud ükski temale.
⁴⁰Siis ütles Saul kogu Iisraelile: "Olge teie ühel pool, mina ja mu poeg Joonatan oleme teisel pool!" Ja rahvas vastas Saulile: "Tee, mis su silmis hea on!"
⁴¹Ja Saul ütles Issandale, Iisraeli Jumalale: "Anna tummim!" Siis langes liisk Joonatanile ja Saulile ning rahvas sai vabaks.
⁴²Siis ütles Saul: "Heitke liisku minu ja mu poja Joonatani vahel!" Ja liisk langes Joonatanile.
⁴³Ja Saul ütles Joonatanile: "Räägi mulle, mida sa oled teinud?" Ja Joonatan jutustas talle ning ütles: "Ma maitsesin tõesti minu käes olnud kepi otsaga pisut mett. Siin ma olen, valmis surema!"

Selle kommentaari autor: Alec Motyer

• ← Pühapäev, 2. Oktoober 2011
• Teisipäev, 4. Oktoober 2011 →