Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 15:20-35
Saulilt võetakse kuningavõim20Ja Saul vastas Saamuelile: "Mina olen kuulnud Issanda häält ja olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks.
21Aga rahvas võttis saagist lambaid, kitsi ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale."
22Siis ütles Saamuel:
"Ons Issandal sama hea meel põletus- ja tapaohvreist kui Issanda hääle kuuldavõtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv.
23Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga."
24Ja Saul ütles Saamuelile: "Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Issanda käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält.
25Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat!"
26Aga Saamuel ütles Saulile: "Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled hüljanud Issanda sõna ja Issand hülgab sinu, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas."
27Kui Saamuel pöördus minekule, siis haaras Saul kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.
28Ja Saamuel ütles talle: "Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on sinust parem.
29Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb."
30Ta vastas: "Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat, su Jumalat!"
31Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Issandat.32Ja Saamuel ütles: "Tooge mu juurde Agag, Amaleki kuningas!" Ja Agag tuli rõõmsasti ta juurde; Agag ütles: "Küllap surmakibedus on kadunud!"
33Aga Saamuel ütles:
"Nõnda kui sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!"
Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Issanda ees Gilgalis.
34Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.
35Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Issand kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.
Saamuel ütles Saulile: "Sõnakuulmine on parem" (s 22), ta tegi seda, sest Issand oli seda talle öelnud (s 16). See on prohveti sõna (Vanas Testamendis) ja apostli sõna (Uues Testamendis) tõsidus. Nad ütlesid, mida Issand ise oleks öelnud, kui ta oleks tulnud inimesena (1Kr 2:13). Niisiis, olles öö läbi rääkinud Jumalaga (s 11), sai Saamuelist selle kandja, mida Issand ütles talle - ja tema kaudu meile.
Issand hindab oma sõna kuulmist rohkem kui seadustest kinnipidamist (s 23a). Issand oli ise annud käsu ohvreid tuua, kuid nende eesmärk oli täita puudujäägid kuuletumises. Tema peamine soov on, et lunastatud peaksid kuuletuma tema ilmsele tahtele.
Kuuletumine on kõige olulisem asi (s 23b). See on see, mis rõõmustab Issandat (s 22). "Mäss" (s 23a) tähendab "tahtlikku allumatust". See on sama tõsine kui põgenemine Issanda Sõna juurest teistsuguste vahendite, nt "nõidumise" juurde.
Issand tegutseb meie poolel, kui meie tegutseme Tema sõna alusel. Kui Saul põlgas ära Issanda Sõna, siis Issand põlgas ära tema kui kuninga. Issand kurvastas, et pidi seda tegema, kuid ta tegi seda. Seda nimetatakse kahetsemiseks (ka kurvastamiseks teistes tõlgetes), meie teod teevad talle haiget ja ta peab oma kurssi muutma.
Aga kui me võiks istuda tema kõrval taevas, me mitte ainult ei tajuks kurbust tema südames, vaid ka taipaksime, et igavene Jumal ei muuda oma sihte tegelikult kunagi (s 29). Tema on Jumal ja tema eksimatu tarkus viib asjad algusest lõpuni.
Selle kommentaari autor: Alec Motyer