Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lihtsad lahendused

Esmaspäev, 24. Oktoober 2011

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 18:17-30

Saul hakkab Taavetit taga kiusama
17Siis ütles Saul Taavetile: "Vaata, ma annan sulle naiseks oma vanema tütre Meerabi; ole mul ainult vahva ja võitle Issanda võitlusi!" Sest Saul mõtles: "Ärgu tabagu teda minu käsi, vaid tabagu teda vilistite käsi!"
18Aga Taavet vastas Saulile: "Mis olen mina ja mis on mu elu, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?"
19Ja kui aeg tuli, mil Sauli tütar Meerab pidi antama Taavetile, anti ta naiseks meholatlasele Adrielile.20Aga Sauli tütar Miikal armastas Taavetit; ja kui sellest Saulile teatati, siis oli see asi temale meelepärane.
21Saul mõtles: "Ma annan Miikali temale, et too saaks talle püüdepaelaks ja et teda tabaks vilistite käsi." Ja Saul ütles Taavetile: "Sa võid nüüd teisega saada mu väimeheks."
22Ja Saul käskis oma sulast: "Rääkige Taavetiga salaja ja öelge: Vaata, kuningal on sinust hea meel ja kõik ta sulased armastavad sind: seepärast hakka nüüd kuninga väimeheks!"
23Ja Sauli sulased kõnelesid need sõnad Taaveti kõrvu; aga Taavet ütles: "On siis teie meelest lihtne asi hakata kuninga väimeheks? Mina olen ju vaene ja tähtsuseta mees."
24Ja Saulile jutustasid tema sulased, öeldes: "Taavet on rääkinud seesuguseid sõnu."
25Siis ütles Saul: "Öelge Taavetile nõnda: Kuningas ei hooli mõrsjahinnast, vaid sajast vilistite eesnahast, et kätte maksta kuninga vaenlastele." Aga Saul arvestas, et Taavet langeb vilistite käe läbi.
26Ja kui tema sulased need sõnad Taavetile edasi andsid, siis oli Taaveti meelest õige hakata kuninga väimeheks; ja enne kui aeg oli täis saanud,
27võttis Taavet kätte ja läks, tema ja ta mehed, ja lõi vilistitest maha kakssada meest; ja Taavet tõi nende eesnahad täiearvuliselt kuningale, et saada kuninga väimeheks; ja Saul andis temale naiseks oma tütre Miikali.
28Saul nägi ja mõistis, et Issand oli Taavetiga; ja Miikal, Sauli tütar, armastas Taavetit.
29Aga Saul kartis Taavetit üha enam; ja Saul oli Taaveti vaenlane kogu eluaja.
30Aga vilistite vürstid tulid sõtta; ja iga kord, kui nad tulid välja, sündis, et Taavetil oli rohkem edu kui kõigil teistel Sauli sulastel; ja tema nimi oli väga austatud.

“ Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine,
kadetsemine ja mis tahes keelepeks... nüüd kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.” ( 1Pt 2:1-3) Issand, uuri mu südant!

Üks suurimaid juhtimiskiusatusi on peidetud kavatsused, varjatud motiiv, pürgimus läbi viia omaenese tahe, tehes heateo kattevarjus ohtlikke pöördeid. Saul oli loomu poolest suure juhtimisandega, kuid oma meeltesegaduses pöördus ta valede vahendite poole. Ta hakkas kasutama inimesi nagu oleksid need mängunupud tema mängus. Kui talle sobis, kasutas ta oma tütart Meerabit selleks, et Taavetit haavata ( s17) - ja sellele järgnes tütar Miikal (s 20,25). (Hiljem kohtles Taavet Miikalit samal kombel, kasutades teda Abneri plaanide ja oma ambitsiooni varjamiseks (2Sm 3:13).
Sauli teod rääkisid vastu ta sõnadele (s 22). Ta ülendas Taavetit selleks, et teda lõksu püüda. Ta andis ruumi surmavale ja asjatule hirmule selle ees, kes oli tegelikult ta parim liitlane ( s 29,30). Kuid teised tegurid, õnnistuse tegurid olid samuti toimimas. Mida rohkem Saul kosnpireeris, seda enam toimis Taaveti elus jumalik ettehooldus ja kaitse. Miski ei suutnud kõigutada Taaveti ustavust, kuulekust ning oma kuningale allumist - ei viimase kahepalgelisus, vihkamine või ka kadedus. Taaveti põhimõtted olid silmapaistvad läbi kogu selle aja - ning võivad olla meile viiteks kuidas jõuda selleni mida Piibel nimetab tarkuseks ja eduks: salajas olev ustavus tema varjatud olemise aastatel ( ptk 16), otsustav usaldus Jumala vastu ( ptk 17) 18 ptk’i tarkus ja vaprus ning kõigutamatu truudus vääritu isanda vastu.

Ta ei teinud pattu (1Pt 2:22), “Ta ei teanud patust midagi” (2Kr 5:21), “temas ei olnud mingit pattu” (1Jh 3:5) “Väärt on Tall... vastu võtma austust...!”(Ilm 5:12)

Selle kommentaari autor: Alec Motyer