Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Õiglane juhtimine

Kolmapäev, 28. Detsember 2011

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 28

Veel Saalomoni tarkust
1Õel põgeneb, kuigi ei ole tagaajajat, aga õige on julge nagu noor lõvi.
2Üleastumise ajal on maal palju valitsejaid, aga mõistliku ja targa mehe puhul püsib kindel kord kaua.
3Kehv mees, kes rõhub viletsaid, on otsekui vihm, mis uhub ega jäta leiba.
4Seaduse hülgajad kiidavad õelaid, aga Seaduse täitjad võitlevad nende vastu.
5Kurjad inimesed ei mõista, mis on õige, aga kes Issandat otsivad, mõistavad täiesti.
6Parem vaene, kes elab vagaduses, kui rikas, kelle teed on kõverad.
7Kes peab Seadust, on mõistlik poeg, aga kes seltsib kergemeelsetega, teeb oma isale häbi.
8Kes suurendab oma varandust rendi ja kasu läbi, kogub seda sellele, kes halastab vaeste peale.
9Kes pöörab oma kõrva ära Seadust kuulmast, selle palvegi on jäledus.
10Kes eksitab õigeid kurjale teele, langeb omaenese auku, aga vagad saavad hea pärisosa.
11Rikas mees on iseenese silmis tark, aga arusaaja vaene näeb teda läbi.
12Kui õiged hõiskavad, on kõik suurepärane, aga kui õelad tõusevad, peavad inimesed peitu pugema.
13Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu.
14Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse.
15Otsekui möirgav lõvi või kallale kargav karu on vaese rahva õel valitseja.
16Vürst, kel puudub arukus, on suur rõhuja, aga kes vihkab ahnust, pikendab oma päevi.
17Inimene, keda rõhub veresüü, olgu põgenik kuni hauani, ükski ärgu aidaku teda!
18Kes elab laitmatult, päästetakse, aga kes käib kõveraid teid, ükskord langeb.
19Kes oma maad harib, saab külluses leiba, aga kes tühja taga ajab, saab külluses vaesust.
20Ustav mees saab suure õnnistuse, aga kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta.
21Ei ole hea olla erapoolik, ent leivapalukese pärast saab mõnigi üleastujaks.
22Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale tuleb kätte puudus.
23Kes teist inimest noomib, leiab lõpuks enam tänu kui libekeelne.
24Kes oma isalt ja emalt riisub ja ütleb: "See pole üleastumine", on röövlite seltsimees.
25Ablas hing õhutab riidu, aga kes loodab Issanda peale, kosub.
26Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb.
27Kes annab kehvale, sellele ei tule puudust, aga kes oma silmad suleb, saab palju sajatusi.
28Kui õelad tõusevad, poevad inimesed peitu, aga kui nad hukkuvad, rohkeneb õigete hulk.

“Sa ei saa kedagi juhtida kaugemale kui ise oled jõudnud” (Gene Mauch). Issand, meie usu alustaja, aita mul järgneda sulle juhtides teisi.

28 ja 29 peatükk kuuluvad Saalomoni ütluste teise kogumikku ning neid tuleks lugeda jätkuvapüüdlusega mõistmaks kuidas “Issanda kartus on tarkuse algus” (1:7). Lähem vaatlus pealtnäha juhuslikes järjestuses olevaile salmidele tuues esile kaks peamist teemat: vaeste kohtlemine ning juhtide käitumine. Meile meenutatakse, et juhtidele antakse hinnang selle järele kuidas nad on reageerinud vaeste olukorrale. Ja see on vajalik meeldetuletus nii poliitikutele kui kõikidele teistele juhtidele.
Juhtide elud on illustratsioonid sellest, miks on parem olla vaene ja vaga kui rikas ning kõver (s 6). Türannia sisalab eneses ka iroonilise karistuse: perspektiivi kaotuse (s 16) ning igavese ebakindluse (s17); see et paratamatult tuleb pealt vaadata kuidas su varandust kasutavad teised (s 8), ning ebaõnnestunud suhted (s12).
Kui tunneme end aga liiga mugavalt, siis salmis 3 on meile äratushüüd. Heebreakeelses tekstis on siin juttu vaesest kes rõhub teist vaest (kehv kes rõhub viletsat). Näeme et kalduvus türanniale hiilib meie igaühe südameukse taga, isegi nende, kes ise on rõhumise ohvrid. Kui vaene või vilets satub meie meelevalla alla, võib ka meist, sama lihtsalt kui igast teisest, saada see vihm, mis vilja kosutamise asemel selle hävitab ( s 3). Ka meie oleme võimelised teisi rõhuma.
Ometi ei pea juhtimine selline olema. “Kord” võib areneda ka mõistmisest ning arusaamisest (s 2), ning õigsus õitseda jumalakartliku juhtimise all (s 28). Ja kuna ka kristlikud juhid ei ole immuunsed rõhumise kalduvuse suhtes, teeme hästi kui mõtiskleme mõne selle peatüki üleskutse üle: vagadusele, eristamisele, kuulja kõrvaga olemisele, ülestunnistamisele, tugevale tööle, ustavusele, arusaamisele, heldusele ning kindlalt Jumalasse rajatud usaldusele. Just neis asjus peitub tõeline juhtimiskunst.

Me kõik juhime kedagi. Kas sinu juhtimispraktika muutub mõnikord su enese või teiste orjastajaks? Mõtiskle tänase peatüki salmide tarkuse üle küsides Jumalalt juhtnööre kuidas peaksid midagi muutma.

Selle kommentaari autor: Tim Meadowcroft