Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 15:1-11
Tagasipöördumine Antiookiasse1Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: "Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda."
2Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.
3Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.4Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.
5Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: "Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust."Jeruusalemma nõupidamine6Apostlid ja vanemad tulid nüüd kokku seda kõike arutama.
7Kui siis sündis palju vaidlemist, tõusis Peetrus ja ütles neile: "Mehed-vennad, te teate, et Jumal juba ammusest ajast on valinud teie seast minu, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja saaksid usklikuks.
8Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi,
9ja ei ole teinud mingit vahet meie ja nende vahel, olles usu läbi puhastanud nende südamed.
10Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie?
11Ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi samal kombel nagu nemadki."
Misjonäri kutsumise saanu võib sattuda kahesugusesse konflikti. Kõigepealt on võimalik vastupanu väljastpoolt usukogukonda. Teiseks aga võib opositsioon tulla ka kogukonna seest. Teine variant on vaimulikult isegi ohtlikum. Kuid kui mõlemaid püüda lahendada Püha Vaimu abiga, võivad need pöörduda hoopiski evangeeliumikuulutamise kasuks. Tänases tekstis on Paulus ja Barnabas silmitsi vastuseisuga koguduse seest. Taolised konfliktid ei ole lihtsalt hea ja kurja vahelised; vaid sagedamini kokkupõrked traditsiooni ja tõe vahel.
Juudistajad, tekstis nimetatud “mõned variseride hulgast” (s 5), olid tulnud Antiookiasse omal initsiatiivil selleks, et veenda paganakristlasi laskma end ümberlõigata enne, kui nad liidetakse kristliku kogukonnaga (s 1). See tekitas vastuolu mis ähvardas lõhkuda kohaliku koguduse üksmeele. Selle asemel, et lubada konfliktil areneda isikutevaheliseks põrkumiseks, otsivad Paulus ja Barnabas abi apostlitelt Jeruusalemmast. Jeruusalemma Nõukogu puhul on oluline tähele panna, et Peetrus võtab sõna alles peale “paljut vaidlemist” (s 7). Teisisõnu - enne kui Peetrus midagi ütleb, kuulab ta hoolega kõiki teisi. Nii saab võimalikuks harmoonia kollektiivse tarkuse ja jumaliku juhtimise vahel. Ja kui Peetrus siis sõna võtab, teeb ta seda kristlikule suhtlejale kohase selguse ning autoriteediga. Näeme, et saadud visioonist julgustatuna, toetab Peetrus oma sõnavõtuga Pauluse seisukohta antud asjas.
Otsustav erinevus juudistajate ja Pauluse vahel seisneb selles, et esimestel jääb puudu kultuuridevahelisest kogemusest. Aga see on äärmiselt oluline. See kuidas midagi näeme, sõltub sellest kust vaatame. Meil on kutsumine osleda Kristuse teenimistöös mitte ainult teiste pärast, vaid ka meie endi vabanemise pärast. Tõeliselt vabad oleme siis, kui Jeesus saab meid välja läkitada oma partnerite ja kaastöölistena misjonitöös. Järgnedes Talle kuulekuses, saame vabaks kirjatähe ja traditsiooni poolt seotud mõtlemisest.
Selle kommentaari autor: Ray Porter