Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 18:1-11
Paulus läheb Korintosesse1Pärast seda lahkus Paulus Ateenast ja tuli Korintosesse.
2Ja ta leidis juudi, Akvila nimi, Pontosest pärit, kes oli hiljuti tulnud Itaaliast koos oma naise Priskillaga, kuna keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli Paulus.
3Ja et tal oli nendega sama amet, siis ta jäi nende juurde ja nad tegid koos tööd. Nad olid elukutse poolest telgitegijad.
4Igal hingamispäeval Paulus arutles ja väitles sünagoogis, püüdes veenda nii juute kui ka kreeklasi.5Kui aga Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna tulid, pühendus Paulus täielikult sõna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.
6Aga kui need talle vastu panid ja pilkasid, raputas ta tolmu oma rõivastelt ja ütles neile: "Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas! Nüüdsest peale lähen ma paganate juurde."
7Ja ta lahkus nende seast ja tuli ühe jumalakartliku mehe kotta, Titius Justus nimi, kelle koda külgnes sünagoogiga.
8Sünagoogi ülem Krispus hakkas kogu oma perega uskuma Issandat ja palju korintlasi hakkas Paulust kuulates uskuma ning nad ristiti.9Aga Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: "Ära karda, vaid räägi, ja ära ole vait!
10Sest mina olen sinuga ja keegi ei tule sinu kallale sulle kurja tegema, sest mul on palju rahvast siin linnas."
11Siis ta peatus seal ühe aasta ja kuus kuud, õpetades nende seas Jumala sõna.
Kas evangeeliumi kuulutamine peaks olema su koguduses prioriteediks? Arvad, et see peaks olema prioriteediks ka sulle kui indiviidile - tunnistada Jumala häid uudiseid? Tihti räägime, kuidas me peaksime tunnistama ja et milline rõõm on seda teha, kuid mõnikord varjutab seda hirm tagasilükkamise või ebaedu ees, nii et me ei täida oma kutsumust olla Kristuse saadikud (2Kr 5:2). Julgustav on tõdeda, et isegi Paulus, kogenud evangelist, koges tagasilükkamist. Võib-olla meie lähedased suhtuvad negatiivselt meie kristlikku tunnistamisse. Seda juhtus sageli ka Paulusega: tema kaaslased juudid lükkasid tagasi ta tunnistuse, et Jeesus on Messias. Paul kurvastas selle pärast (Rm 9:1–3), kuid jätkas palvetamist nende eest (Rm 10:19. Võibolla tuleb aeg, kui me peame karmilt hoiatama neid, kes lükkavad Jumala armastuse tagasi, nagu Paulus tegi korintlastega (s 6). Me võime isegi eemalduda sellistest inimestest, sest nad põlgavad tõde. Paulus annab meile eeskuju püsivusest ja arukusest, kuidas reageerida vastuseisule.
Pane tähele, kuidas Jumal kasutab vastuseisu, et avada uusi võimalusi oma armastust näidata. Nägime seda kahes eelmises peatükis: Paulus ja ta kaaslased lahkusid Filipist, et minna Tessaloonikasse ja Beroiasse, kust nad aga välja aeti, ja nad tulevad Ateenasse. Siin nad lahkuvad sünagoogist ja lähevad Titius Justuse majja.
Mis annab misjonäridele jõudu selles vastuseisus? Pane tähele, kuidas Paulusel oli toetav sõpruskond (s 1-4). Teda toetas Siilase ja Timoteuse saabumine (s 5) ja head uudiseid Tessaloonikast (1Ts 3:6). Paulus sai ka tõotuse Jumalalt (s 9,10), et ta võidab paljud inimesed Korintoses, ja et Ta kaitseb teda ja ei unusta teda, mida iganes tak tuleb kogeda. Pauluse mõju oli märkimisväärne (s 11). Jumala sõnum on peatamatu!
Selle kommentaari autor: John Grayston