Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 20:17-38
Pauluse jumalagajätukõne Efesoses17Mileetosest saatis Paulus sõna Efesosse ja kutsus kogudusevanemad enese juurde.
18Kui need tema juurde jõudsid, ütles Paulus neile: "Te teate, kuidas alates esimesest päevast, mil ma Aasiasse tulin, ma kogu selle aja teie juures olen käitunud,
19teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid juutide salasepitsuste tõttu,
20kuidas ma ei ole teie eest pidanud salajas midagi teile tarvilikku, vaid olen seda kuulutanud ja teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda.
21Ma tunnistasin nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
22Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma, teadmata, mis mulle seal võib juhtuda
23peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused.
24Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.25Ja nüüd, vaata, ma tean, et mitte keegi teist, kelle keskel käies ma olen kuulutanud Jumala riigist, ei saa enam kunagi näha minu palet.
26Seepärast ma tunnistan teile tänasel päeval, et mina olen puhas kõikide verest!
27Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.
28Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.
29Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,
30ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.
31Seepärast valvake ja pidage meeles, et ma kolm aastat, ööd ja päevad, ei ole lakanud pisarsilmil igaühte manitsemast.
32Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.
33Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.
34Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.
35Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: "Õndsam on anda kui võtta!""36Ja kui ta seda oli öelnud, laskus ta põlvili ja palvetas koos nende kõikidega.
John Bunyan rõhutab ustavuse tähtsust kristlikus elus ja teenimises, kui ta kirjeldab, mida tähendab olla palverändur: ta ei karda, mida inimesed mõtlevad, ta töötab päeval ja öösel. Sihikindlus, mitte millestki enda häirida laskmine, valmisolek silmitsi seista raskustega, usaldusväärsus ja pühendumine on kristliku teenimise oluline osa ja Paulus väidab, et kõik need kehtivad tema teenimise suhtes efeslaste seas. Need on üsna kõrged nõudmised! Täna näime aga kartvat kogeda pigem ebaõnnestumisi kui ootavat edu. Paulusel pole selliseid kartusi mitte sellepärast, et ta on uhke, vaid kuna ta on ustav. Ta on teinud lihtsalt seda, mida temalt oodati. Ta ei pretendeeri mingitele oma õigustele, ei sea kahtluse alla nõudmisi, mida Jeesus talle esitab (s 24). Nagu Jeesuski (Jh 17:4), soovib ta lõpule viia oma elutöö.
Meie hindame oma mugavust ja turvalisust. Me kaitseme end kriitika eest. Lubame endale nii mõndagi. Meie kultuur on meid selliseks vorminud. Kirjanik Ian McEwan loob oma romaanis Solar professori tegelaskuju nimega Michael Beard. Beardi üle on saanud võimu tema staatus, maine ja seksuaalne himu. Ta on õgard ja valetaja. McEwan kirjeldab teravalt inimese seisundit, kes on huvitatud eelkõige iseendast. Kristuse järgimine on täiesti erinev tee. Evangeelium esitab alati väljakutse. Kui töö on tehtud, saab korraks hinge tõmmata, katsudes läbi, kas öeldu ja tehtu on õige. Sellepärast on kristlike juhtide puhul eeskuju nii oluline. Peame olema tänulikud neile, kes läbi sajandite on valvanud, hoidnud tõde, töötanud kõvasti ja aidanud nõrku. Järgmine põlvkond sõltub meie ustavusest.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate