Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 24; 1-21
Eessõna1Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin kõigest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja õpetas
2kuni selle päevani, mil ta võeti üles taevasse pärast seda, kui ta apostlitele, keda ta oli valinud Püha Vaimu kaudu, oli andnud korraldusi.
3Neile ta oli pärast oma kannatamist näidanud ennast elavana, tõendades seda mitmel viisil, ilmudes neile neljakümne päeva jooksul ja kõneldes Jumala riigist.Jeesuse taevaminek4Kui siis Jeesus viibis koos nendega, keelas ta neil Jeruusalemmast lahkuda, käskides jääda ootama Isa tõotust, "mis teie olete minult kuulnud.
5Johannes on küll ristinud veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga üsna varsti pärast neid päevi."
6Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud: "Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?"
7Tema aga ütles neile: "Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud,
8vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni."
9Kui Jeesus seda oli öelnud, tõsteti ta nende nähes üles ja pilv varjas ta nende silme eest.
10Kui nad taevasse vaatasid tema minekut, vaata, siis seisis nende juures kaks valgeis rõivais meest,
11kes ütlesid: "Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat."Mattias valitakse kaheteistkümnendaks apostliks12Siis nad pöördusid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna kaugusel.
13Ja kui nad linna tulid, läksid nad ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida: Peetrus ja Johannes ja Jaakobus ja Andreas ja Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja seloot Siimon ja Juudas, Jaakobuse poeg.
14Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega.
15Neil päevil tõusis Peetrus vendade keskel püsti - rahvast oli koos umbes sada kakskümmend inimest - ning ütles:
16"Mehed-vennad! Täide pidi minema kirjasõna, mis Püha Vaim on Taaveti suu läbi ette kuulutanud Juuda kohta, kellest sai Jeesuse kinnivõtjate teejuht.
17Ta oli ju meie sekka arvatud ja sama teenimine oli temagi osa.
18Just tema hankis ülekohtu palgast enesele põllu, aga ta ise kukkus ülepeakaela alla, lõhkes keskelt ja kogu ta sisikond valgus välja.
19See on saanud teatavaks kõigile Jeruusalemma elanikele, nii et seda põldu nende murdes kutsutakse Hakeldamaks, see tähendab Verepõlluks.
20Laulude raamatusse on ju kirjutatud:
"Tema elupaik saagu tühermaaks ja ärgu elagu selles keegi",
ja
"Tema ülevaatajaamet saagu teisele!"
21Niisiis peab saama Jeesuse ülestõusmise tunnistajaks koos meiega üks neist meestest, kes on meie hulgas olnud kogu selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis sisse ja välja,
22alates Johannese ristimisest kuni päevani, mil ta meilt võeti üles."
23Ja nad esitasid kaks meest: Joosepi, keda kutsutakse Barsabaseks, hüüdnimega Justus, ning Mattiase.
24Siis nad palvetasid: "Sina, Issand, kõikide südametundja - näita, kumma neist kahest sina oled valinud
25saama selle teenimiskoha ja apostliameti, kust Juudas on tagasi astunud, et minna paika, kuhu ta kuulub."
26Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Mattiase peale, ja tema arvati ühena kaheteistkümne apostli hulka.
Enesekaitse ei ole põgenemine või järeleandmine argusele. Kui vaatan mõnede oma kristlastest sõprade Facebooki profiile (need sisaldavad kõike alates märkusest “kristlane ja uhke selle üle” kuni märkuseni “katoliiklane”), näen erinevaid viise mida inimesed kasutavad olemaks avameelsed oma usuliste veendumuste suhtes - ja seda keskkonas, mis mitmes mõttes muutub kristluse suhtes järjest vaenulikumaks.
Pauluse kaitsekõne Feeliksi ees on näide sellest kuidas olla avameelne ilma liigse vastandumiseta. Loomulikult on see kokkuvõte, samas on siin huvitavaid väljajätmisi faktide osas mis meile on tuttavad. Näiteks ei maini Paulus kordagi Jeesust nimepidi. Selle asemel rõhutab ta oma usu järjepidevust esiisade Jumalaga ning oma süüdistajate Jumalaga. Ka mainib ta et on “Tee” järgija (s 14), see oli varajane termin mis alguses kirjeldas kristlaste liikumist ( “kirik” oleks selle aja kohta liiga organiseeritult kõlanud ja “ekklesia” tähendus on pigem “kogunemine” kui mingit hoonet puudutav.)
“Tee” kõlab meie jaoks huvitavalt, ning on samas ka sisutihe kirjeldus sellest, mida tähendab olla kristlane. Jeesus ise ütles, et tema on “tee” (Jh 14:6) ning kristlus tähendabki ju kõigepealt elustiili. Üle kõige aga on see elamise viis mis kannab üle surma,
ja just see on Pauluse kuulutuse keskmes.
Kohtukojast väljapool räägib Paulus Feeliksi ja tema naise Drusillaga (s 24, 25) ning nende reaktsioon on palju otsesem. Avalikkuse ees reageerib Feeliks ainult kuiva, informeeritud osutusega mis annab loa lahkumiseks ( s 22,23). Siin aga kus Paulus hakkab kõnelema õigusest ja õiglusest ning Jumala kohtust, hakkab Feeliks kartma, samas see mis tundub oma patu tunnetamisena, ei arene millekski enamaks. Tundub nagu saadaks Feeliks Pauluse järele korduvalt mitte oma huvist tema sõnumi vastu, vaid pigem lootusest saada mingit altkäemaksu - ja selles ootuses pidi ta pettuma.
Selle kommentaari autor: Roger Pooley