Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 2: 1-17
Taavet saab Juuda kuningaks1Ja pärast sündis, et Taavet küsis Issandalt, öeldes: "Kas pean minema mõnesse Juuda linna?" Ja Issand vastas temale: "Mine!" Ja Taavet küsis: "Kuhu ma lähen?" Ja ta vastas: "Hebronisse."
2Nii läks Taavet sinna, samuti ta mõlemad naised: jisreellanna Ahinoam ja Abigail, karmellase Naabali naine.
3Ja Taavet viis sinna ka oma sõjamehed, kes ta juures olid, igaühe koos tema perega; ja nad elasid Hebroni linnades.
4Siis tulid Juuda mehed ja võidsid Taaveti seal kuningaks Juuda soole. Kui Taavetile teatati, et need olid Gileadi Jaabesi mehed, kes Sauli maha matsid,
5siis läkitas Taavet käskjalad Gileadi Jaabesi meeste juurde ja ütles neile: "Issand õnnistagu teid, et osutasite seda armastust oma isandale Saulile ja matsite ta maha!
6Osutagu nüüd Issand teile heldust ja truudust! Minagi tahan selle eeskujul teile head teha, sellepärast et te seda tegite.
7Ja nüüd olgu teie käed tugevad ja olge vahvad! Teie isand Saul on küll surnud, aga Juuda sugu on ju mind võidnud enesele kuningaks!"Taavet võitleb Sauli suguvõsa vastu8Kuid Abner, Neeri poeg, kes oli Sauli väepealik, võttis Sauli poja Iisboseti ja viis Mahanaimi
9ning tõstis tema kuningaks Gileadile, aaserlastele, Jisreelile, Efraimile, Benjaminile ja kogu Iisraelile.
10Sauli poeg Iisboset oli Iisraeli kuningaks saades nelikümmend aastat vana ja ta valitses kaks aastat; ainult Juuda sugu käis Taaveti järel.
11Ja aega, mis Taavet oli Juuda soo kuningaks Hebronis, oli seitse aastat ja kuus kuud.
12Kord läksid Abner, Neeri poeg, ja Sauli poja Iisboseti sulased Mahanaimist Gibeoni.
13Aga Joab, Seruja poeg, ja Taaveti sulased läksid ka välja ja nad kohtusid Gibeoni tiigi juures; ühed asusid siiapoole tiiki ja teised sinnapoole tiiki.
14Ja Abner ütles Joabile: "Noored mehed võiksid meie ees hakata mängima sõjamängu!" Ja Joab vastas: "Hakaku pealegi!"
15Siis nad tõusid ja astusid ette: kaksteist meest Benjamini ja Sauli poja Iisboseti poolt ja kaksteist Taaveti sulaseist.
16Ja nad haarasid üksteist peast ning pistsid oma mõõgad üksteisele külje sisse ja langesid üheskoos. Seepärast nimetatakse seda paika Helkat- Hassurimiks; see on Gibeoni juures.
17Ja sel päeval sündis väga tugev taplus ning Abnerit ja Iisraeli mehi löödi Taaveti sulaste poolt.
Taavet oli iseenesest kiire ja otsustava loomusega, kuid nüüd tajub ta, et on kaasa tõmmatud sündmustesse, mida juhib Jumal. Ta otsib juhtimist ning see antakse talle, kõigepealt öeldakse talle üldiselt, et ta peab tagasi minema Juudasse, seejärel aga täpsustatakse, et Hebronisse.
Nii oma baasi rajamisel Juudasse kui avaliku kinnituse saamisel prohvet Saamueli võidmisele, oli mõlemal Taaveti jaoks strateegiline tähendus.
Juhtimine ei ole ainult otsuste tegemine; see ei ole pilkupüüdev show ega avalik kroonimisetendus. Pigem määrab tulemuse sündmustele antav toon ja viimistlus. Gileadi meeste tunnustamine oli demonstratsioon sellest, milline kuningas Taavet tahtis olla ning kuidas ta soovis osutada austust oma eelkäijale, ükskõik millised nende erinevused ka poleks olnud.
Kodusõda on alati inetu ning alati leidub selles ka võimuotsijaid, kes ainult kasu peal väljas on. Kas Iisboset oli üldse teadlik sellest kuidas teda ära kasutati? Võibolla sai ta pimestatud meelitustest. Sest tõeline armastus ei “kasuta” iial teist omakasu eesmärgil. Nukuvalitsuse taga tõmbas nööre tegelikult Abneri terav poliitikumõistus. Taaveti poolel oli aga toore jõu esindajana Joab. Alguses oli nende vastuseis vaoshoitud, kuid gladiaatoritelaadse võistluse käigus väljus olukord kontrolli alt ning selle tulemusena valati palju verd.Ja nagu paljudes teiste sarnastes olukordades hakkas toimima kordumiseseadus. Üks vägivaldne intsident tekitas veelgi vägivaldsema kättemaksu, kuni kogu algsündmus pühiti kõikide meelest veresauna ning süüdistustemerre. Taolise tsükli murdmiseks on vaja suurmeest, kes suudab valitseda loomuse, mitte ajaloo või geenide tõttu. Kahjuks ei olnud kumbki vastasseisja seda sorti. Ja kui erinev oli see kõik viisist, kuidas Taavet Sauli kohtles! Aga need, kes otsivad võimu selle enese pärast kogevad end ohustatuina isegi siis kui keegi neid ei ähvarda. Ainult suure moraalse jõuga inimene suudab aeglaselt, ent kindlalt edasi liikuda, püsides samas tempos Jumala toimimise ja eesmärkidega, isegi kui teekond kestab aastaid.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair