Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 3:6-39
Abner pakub Taavetile lepingut6Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses Abner Sauli kojas.
7Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset küsis Abnerilt: "Mispärast sa lähed mu isa liignaise juurde?"
8Aga Abner vihastas väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: "Kas ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole andnud sind Taaveti kätte. Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega!
9Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks, mida Issand temale on vandega tõotanud:
10kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!"
11Siis ei julgenud Iisboset Abnerile enam sõnagi kosta, sest ta kartis teda.
12Ja Abner läkitas käskjalad enese poolt Taaveti juurde küsima: "Kelle päralt on maa?", et ütelda: "Tee minuga leping, ja vaata, siis on sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!"
13Ja tema vastas: "Hea küll, ma teen sinuga lepingu. Aga ma nõuan sinult ühte asja ja ütlen: Sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu palet."
14Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema: "Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti eesnaha eest!"
15Ja Iisboset läkitas naise järele ning võttis tema ära ta mehelt Paltielilt, Laisi pojalt.
16Aga ta mees tuli koos temaga ja käis nuttes ta järel Bahuurimini. Siis ütles Abner temale: "Mine tagasi!" Ja ta läks tagasi.
17Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, öeldes: "Te olete juba ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks.
18Tehke seda siis nüüd, sest Issand on kõnelnud Taaveti kohta, öeldes: Oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva vilistite käest ja kõigi ta vaenlaste käest."
19Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis ja kogu Benjamini soo silmis hea oli.
20Kui Abner tuli Taaveti juurde Hebronisse ja koos temaga kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele, kes olid koos temaga.
21Ja Abner ütles Taavetile: "Ma võtan kätte ja lähen ning kogun oma isanda kuninga juurde kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab." Siis laskis Taavet Abneri minna, ja ta läks rahus.Joab tapab Abneri22Ja vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning tõid endaga kaasa palju saaki; Abner ei olnud aga enam Taaveti juures Hebronis, sest Taavet oli lasknud tal minna ja ta oli rahus ära läinud.
23Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli koos temaga, jõudis pärale, siis jutustati Joabile ja öeldi: "Abner, Neeri poeg, tuli kuninga juurde, aga tema laskis tal minna ja ta läks rahus."
24Siis läks Joab kuninga juurde ja ütles: "Mis sa oled teinud? Vaata, Abner tuli sinu juurde! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta võis vabalt ära minna?
25Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes teed."
On alati viga pidada end asendamatuks. Kui tihti kohtame kasvõi poliitikas seda, et need kes oma panust peavad elutähtsaks, arvavad samas, et on ülalpool seadust ning moraali.
Abner kohkus, kui kuningas, kelle ta oli “teinud”, ei soostunud olema sõnakuuleliku sülekoera rollis vaid hakkas ka tema suhtes käituma kuningana. Tema kohtumõistmised nin elustiil ei kuulunud arutluse alla. Ning Abneri truudus oli sedavõrd heitlik, et koheselt saab temast reetur. Ole ettevaatlik sõprussuhetega, mis kestavad ainult seni, kui on võimalik sinult midagi saada! Ole aus ka enese suhtes ning vaata, ega sa ise ei kohtle teisi kirikus või tööl või isegi koguduses samamoodi.
Abner lootis ja uskus eelkõige oma skeemidesse. Ta arvas, et suudab olla mõlemal pool see, kes määrab kuningad. Kuid ta oli unustanud, et oma võimujanus oli ta tekitanud enesele pika mäluga vaenlased, kes pidasid hoolt selle eest, et ta ei saaks kuninga silmis nende positsiooni kahjustada.
Alati leidub neid kes kombineerides ja kavaldades omale teed rajades arvavad, et meelitamise või ähvardamise abiga saavad nad alati oma tahtmist. Aga nad ei taipa et sel kombel on nad ise end paljastanud ning toovad enesele alanduse.
Olles teiste üle alati kindlad kohtumõistjad, ei suuda nad teha adekvaatseid otsuseid eneste kohta. Pimestatuina oma pettusest, ei märka nad ka teiste suhtumist enesesse. Joabi sooviks oli kätte maksta oma venna surma eest. Ning pidades Abnerit tigedaks ja tapahimuliseks, ründab ta teda esimesena. Seda tehes aga kaotab ta oma kuninga soosingu, kes teadis et verevalamisega kaasneb alati kibe hind. Tekkinud lõhe aga jättis kuningriigi südamesse rahutuse ning pinge.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair