Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Läheb raskeks!

Teisipäev, 4. September 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 1:1-11

Tervitus ja tänu
1Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel, ja vend Timoteos - Korintoses olevale Jumala kogudusele ning kõigile pühadele kogu Ahhaias:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
3Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!
4Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.
5Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.
6Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame.
7Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest.
8Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
9Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
10Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,
11kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest.

“Sest mulle on elamine Kristus ja suremine kasu” (Fl 1:21)

Meie maailm on hiljuti läbinu suured majanduslikud kõikumised, mis pole kellegi elu jätnud puudutamata - ja seda jätkuvalt. Hulgaliselt on neid, kes tulevikku vaadates kogevad masendust või meeleheidet, sest nad enam ei oska näha väljapääsu oma olukorrast.
Seda kirja kirjutab ka Paulus peale suure rõhumise perioodi, mille tõttu kogest ta koos oma kaaslastega juba ohtu oma elule (s 8). Nii nagu ta ütlebki - nad arvasid et “surmakäsk” on juba antud ja jõustumas (s 9), kuid pane tähele kuidas ta nüüd jätkab( s 9-11). Kuidas suudab ta peale selliseid aegu olla nii lootusrikas?
Kui elu lähb raskeks- kelle või mille peale rajame meie oma kindluse ja lootuse? Pauluse vastus on vägagi selge - vaata kuidas kirjeldab ta Jumalat (s 3,4). Samas aga näeb ta laiemalt, mõistes, et tema kannatused mingil kombel toovad kasu kogudusele (Fl 1:12-14)
Miks usub ta nii ( s 5-7)? Tundub, et vähemalt Pauluse elus kuulusid kannatus evangeeliumi levimise pärast ning Jumala lohutus ja troost kokku, samasse “pakendisse”.
Sina ja mina ei pruugi tänasel päeval olla sellise pressi all nagu Paulus tookord, kuid elame siiski kasvavalt sekulariseeruvas ühiskonnas kus paljudel märkamatuil viisidel survestatakse kristlasi järjest enam salgama oma Issandat või diskrimineeritakse neid usulistel põhjustel. Kas oleme ja jaksame palvetada inimeste eest nende töökohtadel, paikades kus enamik meist veedab põhiosa oma päevast? Lisaks, on paljud kristlased otseses mõttes tänasel päeval saamas või saanud “surmakäsu” või tõeliselt suure tagakiusamise surve all Issanda pärast.
On vaja meie kõikide palveid, et see kristlaste armee, meile suures osas tundmatu, kuid Jumalale teada ja tuntud iga üksikisikuni välja - et see hulk suudaks jätkuvalt igal päeval toetuda täiesti Jumalale, kes üksi neid võib ülal hoida kõikides olukordades. On vaja palvetada, et me kõik võiksime kogeda “halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumala” ligiolu (s 3).

Küsi Jumala käest, kelle ja mille eest on täna vaja eestpalveid teha. Ja tungi ise Tema ligiolusse, kuni saad julgustatud ja täidetud.

Selle kommentaari autor: Julie Robb