Analoogiaid ei saa kunagi kuritarvitada, kuid on olemas tõeline erinevus vana ja uue vahel. Tänases tekstis võrdlebki Paulus erinevusi vana ja uue lepingu, ning viimase aulise täitumise vahel. Pane tähele “kui......kui palju enam” kontraste (s 7-11). “Vana” toimis ka, kuid “uus” on nii palju efektiivsem ja “aulisem”. “Hea” on nüüd asendatud “parimaga” - kuid siin on ka probleem. Kui kõik eelöeldu on tõsi, kuidas siis juudid tervikuna on uue lepingu kõrvale lükanud?
Siin asetab Paulus meie ette põhjused kasutades kotnraste “kaetu” ja “kattetu” vahel (s 13-18), jõudes viimaks hämmastava tulemuseni (s 18). Moosese loor oli Iisraelile barjääriks (2Ms 34:27-35), kuid see loor eemaldati Kristuses selleks, et usklikud nüüd võiksid “vaadelda” Jumala au.
Kaasaegses, pidevalt “uut” ja innovaatilisust väärtustavas ühiskonnas, on liigagi lihtne mitte tajuda Pauluse sõnumi mõju. Aga kui küsime - kas elame igapäevaselt selle Jumala kirkuse peegeldumise tegelikus kogemises, nüüd, kus meile on see võimalus antud - imetleda “katmata palgega Issanda au” ? Kui seda teeme, siis muudab Tema meid oma sarnaseks, nii et muutume järejst enam Kristuse näoliseks ja selle läbi saame veel rohkem teadlikuks vabadusest millesse Temas meid on kutsunud. Astu siis tänasesse päeva selles vabaduses, mille Tema sulle andnud on.