Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 7:2-16
Tiituse käigust Korintosesse2Andke meile ruumi oma südames! Me ei ole kellelegi ülekohut teinud, me ei ole kedagi laostanud, me ei ole kedagi petnud.
3Ma ei ütle seda teie hukkamõistmiseks, sest ma olen juba enne öelnud, et teie olete meie südames, et me üheskoos sureksime ja üheskoos elaksime.
4Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.
5Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid tülid, sees kartused.
6Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.
7See ei olnud üksnes tema tulek, vaid ka julgustus, millega teie teda olete julgustanud, nii et ma veel enam rõõmustasin, kui ta meile jutustas teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innukusest minu pärast.
8Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda. Ja kui ma kahetsesingi - ma näen, et see kiri on teid ikkagi mõneks ajaks kurvastanud -,
9siis nüüd ma rõõmustan. Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud, nii et meie ei ole teile millegagi kahju teinud.
10Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma.
11Sest vaadake, millise innukuse on teis tekitanud just see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise kaitsekõne, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsuse, millise innu, millise karistuse! Teie olete end kõigiti näidanud puhtana selles asjas.
12Niisiis, kui ma teile kirjutasin, ei sündinud see selle pärast, kes tegi ülekohut, ega selle pärast, kellele tehti ülekohut, vaid selleks, et teie keskel saaks avalikuks teie hool meie heaks Jumala ees.
13Selle tõttu me oleme nüüd julgustatud. Peale oma julgustuse oleme aga veel palju rohkem rõõmustanud Tiituse rõõmu pärast, et ta vaim on leidnud kosutust teie kõikide poolt,
14ja et ma ei ole jäänud häbisse, kui ma olen teid temale kiitnud, vaid nagu me teile oleme kõike rääkinud tões, nii on ka meie kiitlemine Tiituse ees tõeks läinud.
15Ja tema süda on veel rohkem teile lahti, kui ta meenutab teie kõikide kuulekust, kuidas teie ta vastu võtsite kartuse ja värinaga.
16Olen rõõmus, et võin kõiges teie peale kindel olla.
Tänases tekstis tunneme ära karjase südame. Paulus kiri lähtub sügavast hoolest ja armastusest korintlaste suhtes; selle tõttu just kogeb ta nii suurt valu nende äratõukamisest.
Kirja enese sisu ja olemuse kohta, mis korintlastele “kurvastust” põhjustas (s 8) on olemas hulgaliselt erinevaid teooriaid, alates sündmusest, mis võis olla selle põhjustajaks. See võis olla Pauluse poolt kõigepealt mainitud distsipliini probleem ( 1Kr 5 ptk) mis ilmselt jätkus 2Kr 2:5-11), kuid me ei saa väita seda täiesti kindlalt - teame ainult kirja eesmärki ning mõju - viia korintose kogudus paremale arusaamisele enesest ning uuendada nende osaudst Jumalaga läbi meeleparanduse.
Korralekutsumine on osa koguduse elust mida liigagi sageli ignoreeritakse, eriti ühiskonnas kus individuaalsed õigused on tõstetud kõrgemale kogukonna vajadustest. Ometi on see alustrajav element Jeesuse jüngriks olemisel, ning ühise koguduse-ihuna on meil selles osas vastutus üksteise ees (1Kr 12; Gl 6:1).
Ülepingutatud manitsemine aga viib võimu kuritarvitamiseni. Paulus näitab siin palju tasakaalukamat viisi. Korralekutsumises on alati eesmärgiks inimese tagasitoomine ja taastamine täielikus osaduses, ning tema suhte taastamine Jumalaga läbi meeleparanduse (s 9-11).
Sellesse ei tohi iial suhtuda kergemeelselt ning see nõuab koguduse juhtidelt pingutust (s 8). Pauluse antud põhimõtted on kui turvaliinid võimu kuritarvitamise vastu. Tõelise pastoraalse juhtimise fookuses on alati karja heaolu. See kurvastab küll läbikukkumiste pärast, kuid rõõmustab kui asjad lähevad hästi. Juhtimisega käib kaasas nii rõõm kui valu. See tegeleb esiletulevate probleemidega, kuid paneb samas tähele arengut ning julgustab jumalakartlikku käitumist ( 4,16) Taoline juhtimine rajaneb tõelisel kiindumusel. Ja kus iganes need elemendid puuduvad, on suur oht et juhtimisvastutus on võetud mitte teiste kasu eesmärgil, vaid isiklikel motiividel ning just see avab enamasti tee erinevatele positsiooni kuritarvitamistele.
Selle kommentaari autor: Julie Robb