Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 8:7-15
Makedoonia koguduste eeskujust7Jah, nii nagu te olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös.
8Ma ei ütle seda käsuna, vaid proovides teiste innukuse varal ka teie armastuse ehtsust.
9Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.
10Ma annan selles asjas vaid nõu: see oleks ju teile kasulik, kui te nüüd lõpetaksite oma tegemise, mida te alustasite juba mullu. Tollal olite teie esimesed nii tegema kui tahtma.
11Lõpetage nüüd oma tegemine, et nõnda nagu teil oli valmidust tahta, nõnda oleks seda ka lõpetamiseks oma võimalusi mööda.
12Sest kui on olemas valmidust, siis on see meeldiv selles, mis kellelgi on, mitte selles, mida tal pole.
13Sest ei tohi olla nii, et mis teistele on kergenduseks, ahistaks teid, vaid võrdsuse saamiseks
14olgu teie jõukus praegu nende puudusele toeks, et ka nende jõukus kunagi saaks toeks teie puudusele, nii et tekiks võrdsus,
15nagu on kirjutatud: "Kellel oli palju, sellel ei olnud liiast, ja kellel oli pisut, sellel ei olnud vähe."
Tundub, et Paulus vahetab teemat väga järsult - teisalt aga kinnitab see veelkord, et tegu on tõeliselt ajaloolise kirjaga reaalsetele inimestele kindlal ajahetkel.
Paulus on kogunud annetusi Jeruusalemma koguduse jaoks. Ja korintlased alustasid sellega hästi, järgides 1Kr 16:1-4 antud juhiseid, varsti aga vaibus esimene õhin ning nüüd oli vaja lisajulgustust. Koguduse juhi jaoks ei ole andmise teema sugugi kõige lihtsam, eriti kui teda ka survestatakse, ometi on Pauluse lähenemine väga sirgjooneline. Ja kaasaegsetel juhtidel on palju õppida sellest kuidas ta kasutab nii julgustust kui manitsust mõlemat - kuigi see võib tunduda meile liialt otsesena. Vaatamata sellele, et Pauluse korjandus läks vaeste aitamiseks, mitte teenimistöö toetamiseks- jäävad need põhimõtted ja nende rakendamine paljuski samaks.
Meie tõukajaks peaks olema Jeesuse eeskuju (s 9). Kuidas saab meil puudu tulla heldusest teiste vastu, kui vaatame tema helduse ja ohvri peale meie pärast? Kõik, mis meil on, lähtub Jumala võrratust armust ning seda tuleb kasutada tema kuningriigi eesmärkide realiseerimiseks (1Kr 29:14-16). Need kel on rohkem kui küll pa andmist nii peavad toetama neid kel pole (s 13) - nii liigutatakse jumalariigi ressursse suurima vajaduse juurde (s 14).
Jeesuse arm ilmnes tema ohvris ning meie armulisus ilmneb ja kasvab läbi meie andmise.Kõigepealt tuleb meil anda iseennast Jumalale (s 5), see on meie vastus tema armastusele meie vastu. See et üldse oleme võimelised andma, on taas märk Jumala armuliseusest. Kui suudame näha andmist vastusena nii Jumala armule kui armuvahendina, siis ei saa me seda enam vaadata kui koormat või kohustust. On märkimisväärne, et Paulus ei nimeta kusagil mingeid protsente ega kehtesta limiite. Meil tuleb lihtsal anda proportsioonis sellega mida omame ( s 11); ja see peaks olema meiepoolne rõõmus vastus Jumala headusele.
Selle kommentaari autor: Julie Robb