Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 11:16-33
Apostli vaevadest ja kannatustest16Taas ma ütlen: Ärgu keegi arvaku mind rumala olevat! Ja kui ometi, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin pisut kiidelda.
17Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi kui Issandalt saadut, vaid otsekui rumaluses, olles kindel, et mul on õigus kiitlemiseks.
18Aga et paljud kiitlevad lihaliku loomuse poolest, siis kiitlen minagi.
19Te sallite meeleldi rumalust, olles ise arukad.
20Te ju sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi ülbitseb, kui keegi lööb teid näkku.
21Häbi pärast tunnistan, et meie oleme olnud liiga nõdrad.Mida aga keegi söandab - ma räägin rumaluses -, seda söandan minagi.
22Nemad on heebrea mehed. Mina ka. Nemad on Iisraeli lapsed. Mina ka. Nemad on Aabrahami sugu. Mina ka.
23Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt - mina olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis olnud, saanud palju enam hoope, tihti olnud surmasuus.
24Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui nelikümmend,
25mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes;
26tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes,
27töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti;
28peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde, mure kõigi koguduste pärast.
29Kes on nõder, ja mina ei oleks nõder? Keda kiusatakse, ja mina ei süttiks?
30Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle.
31Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes olgu kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta.
32Damaskuses valvas kuningas Aretase ametimees damasklaste linna, et mind kinni võtta,
33ja mind lasti korviga läbi müüriakna alla ning ma pääsesin tema käest.
Korintose superapostlid (s 5) rõhutavad oma võimeid ja saavutusi, hoobeldes samamoodi nagu maailm (s 18). Ka Paulus otsustab kiidelda - kuid oma kannatustest Kristuses. Nimekiri, mis järgneb (s 22-29), läheb kokku Apostlite tegudes kirjeldatud sündmustega. Paulus esitab selle kannatuste nimekirja, mis näitab vastuolusid Juudi ja Rooma võimudega, ohte ja kaotusi, mitte sellepärast, et ta otsib kaastunnet, vaid sellepärast, et ta usub, et see viib meid kristliku usu südamesse. Liidrid peaksid olema eeskujuks ristikujulise elu elamisel, sest see on tee, mida kõik kristlased on kutsutud käima. Varem on seda Paulus kirjeldanud kui "oma kehas Jeesuse surma kandmist, et Jeesuse elu võiks meie kehas ilmsiks tulla."
Superapostlid ei räägi oma õpetustes ristiteest. Nad kasutavad ära neid, keda nad juhivad (s 20). Teisalt, Pauluse kannatustes on veel üks element - mure koguduste pärast. Nii nagu ta õpetas neid oma eelmises kirjas, "Kui üks osa kannatab, siis iga osa kannatab sellega koos." Ta samastub nendega, kes on nõrgad. Ta on sügavalt nördinud, kui usklikud juhitakse patu sisse (s 29).
Korintlased soovisid näha hea välimusega juhte, kuid asjad, millest Paulus kiitleb, näitavad tema nõrkust, sest ainult nii on võimalik Jumala väel esile tulla. Kristlased ei pea kannatusi otsima, kuid Kristust jäljendav elu loob võimaluse kokku põrkuda maailma viisidega. Martin Luther tavatses eristada "au teoloogiat" ja "risti teoloogiat". Korintose koguduse seisis silmitsi just selle valikuga - nagu meiegi, selles staatusel põhineval ja edule orienteeritud maailmas.
Selle kommentaari autor: Alasdair Campbell