Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 10-11
Rohutirtsude nuhtlus1Siis Issand ütles Moosesele: "Mine vaarao juurde, sest ma olen teinud kõvaks tema südame ja ta sulaste südamed, et teha tema juures oma imetegusid,
2ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Issand!"
3Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid temale: "Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Kui kaua sa tõrgud alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
4Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme su maale rohutirtsud.
5Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik puud, mis teil väljal kasvavad.
6Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa peale tuleku päevast tänini." Ja ta pöördus ümber ning läks ära vaarao juurest.
7Siis vaarao sulased ütlesid temale: "Kui kaua on see meile püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Issandat, oma Jumalat! Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?"
8Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles neile: "Minge teenige Issandat, oma Jumalat! Aga kes need minejad õieti on?"
9Ja Mooses vastas: "Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega, me läheme oma lammaste, kitsede ja veistega, sest meil on Issanda püha."
10Tema aga ütles neile: "Issand olevat siis teie juures, kui ma lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on kuri nõu.
11Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Issandat, sest te olete ju seda nõudnud!" Ja nad aeti vaarao eest ära.
12Siis Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi Egiptusemaa kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!"
13Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud.
14Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel hulgal kõigisse Egiptuse paigusse; enne seda ei ole rohutirtse sel määral olnud ega ole neid olnud ka enam pärast seda.
15Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel.
16Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: "Ma olen pattu teinud Issanda, teie Jumala, ja teie vastu.
17Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Issandat, oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!"
18Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
19Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale.
20Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi minna.Pimedus21Siis Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!"
22Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli kolmeks päevaks pilkane pimedus:
23üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval. Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge.
24Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: "Minge teenige Issandat! Ainult teie lambad, kitsed ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid lapsed mingu koos teiega!"
25Aga Mooses vastas: "Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja põletusohvrid, et saaksime neid tuua Issandale, oma Jumalale!
26Meie karigi peab tulema koos meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Issanda, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, millega peame teenima Issandat, enne kui jõuame sinna."
27Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid ära lasta.
28Ja vaarao ütles temale: "Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!"
29Ja Mooses vastas: "Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge ette!"
"Eeldada, et Jumal võib sekkuda, et kaitsta meid meie ühiste rumaluste eest, on sama ebakristlik ja ebapiibellik kui oletada, et ta kaitseb iga üksikisikut tema rumaluse või patu eest. Jumalat ei saa kuidagi sundida käituma õiglaselt ja me oleme võimelised tegema endale mõõtmatut kahju nii üksikisiku kui terve inimkonna tasemel." Need sõnad ütles peapiiskop Rowan Williams oma loengul kristlusest ja kliimamuutustest - mida võib võrrelda nende õudustega, mida kogesid inimesed Egiptused rändrohutirtsude sissetungi ja katsutava pimeduse näol (viimane võis olla tingitud hamsini nimelisest kõrbetuulest).
Täna "meie tegevuse äriühingulik rumalus" ei ole seotud ainult hoolimatusega meie keskkonna suhtes, vaid viimastel aastakümnetel on seotud pigem küüniline ahnusega, mis on põhjustanud tohutu ülemaailmse majanduslanguse, mis omakorda puudutab meid kõiki, kuid mõjutab kõige rängemalt kõige vaesemaid inimesi maa peal. Kirjutan seda 2009. aasta alguses, 2010. aasta võib aga olla katastroofiline.Kui loeme seda teksti piisavalt kriitiliselt enda suhtes, peame kindlasti mingil ajahetkel läbi katsuma oma südamed ja küsima, mida me teeme selle kohutava vabadusega, mille Jumal on meile andnud, kuidas me reageerime neile maailma kõikehõlmavatele kriisidele? Kas me kõige selle keskel hoomame - selgemalt kui kunagi varem - et Jumal on valitseja (10:2), ja reageerime vastavalt? Või oleme vaarao kombel muutunud nii seaduskuulekaks (s 10,11), et meist on saanud orjad (s 20, 27)?
Iga samm patu teel viib inimesed veelgi kaugemale eetilisest valikust, mis meil esmalt oli. Inimene mässitakse üha enam kurjuse võrku.
Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth