Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 22: 39-46
Jeesus palvetab Ketsemanis39Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle.
40Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: "Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
41Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas:
42"Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!"
43[Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama.
44Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.]
45Ja palvetamast tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast.
46Ja ta ütles neile: "Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
Kiusatuse põhiolemus on inimese proovilepanek. Kiusamine kurjuse tõttu, või kurjale teele võrgutamise eesmärgil, saab see olla vaid kõrvaltähendusena. Siiski on alates 17.sajandist nt selle sõna inglisekeelne sisu olnud põhiliselt kurja kavatsusega proovilepanek. Jeesuse sõnad salmides 40 ja 46 “Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!”, aga osutavad, et jüngrite peamine proovilepanija ka Getsemanis oli siiski Jumal.
Jeesus hoiatab jüngreid (s 40), et kohe-kohe on nad kogemas tema poolt juba eelnevalt ettekuulutatud traumat, mis tuleb koos Jeesusele osaks saava kohtumõistmisega - kuid selle asemel, et saabuvat kriisi palvetades kohata, valivad jüngrid teise tee. Kõigepealt põgenevad nad lihtsalt magamisse, lootes ehk, et nende ärgates on kriis juba möödas. Seejärel, ärgates, reageerivad nad kättejõudnud kriisile relvade abiga. Jüngrid on “innukad sõdima Jumala sõda inimlike relvadega” ning see saab nende eksimise ja kaotuse põhjuseks.
Kontrastina jüngritele, kohtab Jeesus enda, palju suuremat kriisi “relvaga”, mis toob tulemuse. “Karikas” mille eest ta algul tagasi põrkab, on kohtumõistmise karikas*
Sügav depressioon laskub Jeesuse peale ning peaaegu murrab ta, kui ta mõtleb saabuva kohutava väljavaate peale saada Jumala viha objektiks. Äärmiselt intensiivne tunnetekonflikt viib Jeesuse vaimsesse agooniasse, ja kuigi see paneb ta peaaaegu väänlema, ei pane see teda taganema. Jeesus asetab oma Isa tahte ning teiste inimeste vajadused ka selles olukorras ettepoole omaenese eelistustest.
Jeesus suutis jääda tasakaalu sellepärast, et ta palvetas. Jüngrid kaotasid endi tasakaalu sellepärast, et nemad ei palvetanud. Tänaseni on palve olulisim võitlusvahend neile, kes on vastamisi segadusseajavate tunnetega. Mul on sügava depressiooni käes kannatav hea sõber, kes igal päeval palvetab ligi 200 teise inimese eest. Ta saab jõudu pimedusest läbimurdmiseks teadmisest, et Issand, kelle nimel ta palvetab, ning kes on tõotanud teda mitte iial jätta, on ka ise läbi läinud sügavaimast võimalikust depressioonist.
* “...vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist. Sest Issanda käes on karikas ja see vahutab veinist; see on täis tembitud jooki. Ja tema kallab sealt seest; isegi selle pära peavad kõik õelad maa peal ära jooma viimse tilgani.” (Ps 75:8-9)
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald