Pärast vahistamist käis Jeesus läbi kolmest kohtust. Kõigepealt toimus juudi kohtuprotsess, enne täielikku Suurkohtu istungit ülempreestri Kaifasega eesotsas (22:66-71). See ülekuulamine, mis algas kohe peale Jeesuse vahistamist (22:54-65), jõudis ametliku lõpuni järgmisel hommikul. Peaaegu kohe seejärel toimus Rooma kohtuprotsess Pilaatuse, Rooma asevalitseja juhtimisel (23:1-7). Seejärel viidi Jeesus Heroodes Antipase ette, kes oli Heroodes Suure poeg ja Galilea ning Perea nelivürst.

Enne Suurkohtu ette viimist  süüdistati Jeesust jumalateotuses, kuna ta väitis end olevat Jumala Poja (22:70,71). Kuid ainult Rooma võimud võisid surma mõista, niisiis Jeesus toodi Pilaatuse juurde tagasi. Usulisele süüdistusele lisati oskuslikult poliitiline mõõde, mida  Pilaatus ei julgenud ignoreerida (23:2).

Jeesust süüdistati: (1) mässumeelsuse õhutamises, (2) maksude maksmatajätmise propageerimises ning (3) väites, et ta on kuningas. Pilaatus lükkab need süüdistused tagasi ja deklareerib, et Jeesus on süütu (23:4,14,22). Olles teadlik oma üsna kahtlasest mainest keiser Tiberiuse juures, ei julge Pilaatus vabastada Jeesust, et mitte anda juudi võimudele  võimalust esitada tema peale ametlik kaebus Rooma. Nii  jääb ta ootele, saates kohtuasja edasi Heroodesele (23:7).

Täna on Jeesus otsekui ikka kohtus - kõikvõimalike arvamuste rägastiku keskel. Jeruusalemma kohtuprotsessi ajal jüngrid põgenesid. Johannes ja Peetrus jäid küll lähedusse, kuid Johannes jäi ema juurde ja Peetrus eitas, et ta tundis Jeesust. Nüüd on teisiti: Jeesusel on kaitsemeeskond. Nende juht on Püha Vaim, eestkostja, kes veenab võimsalt, et õigus on Jeesuse poolel. See eestkostja kutsub meid tunnistama Jeesuse poolt. Kui me aga ignoreerime seda kutset, kas on siis ime, et enamik inimesi ei usu Jeesust?