Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiob 33
Eliihu laidab Iiobit1Aga kuule nüüd ometi, Iiob, mu kõnet, ja pane tähele kõiki mu sõnu!
2Vaata, ma avan nüüd oma suu, keel mu suulaes kõneleb.
3Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean.
4Jumala Vaim on mind loonud ja Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu.
5Kui sa suudad, siis vasta mulle, sea ennast valmis, astu ette!
6Vaata, Jumala ees olen mina samasugune kui sina: savist olen minagi voolitud.
7Vaata, hirm minu ees ei saa kohutada sind ja minu surve ei ole sulle raske.
8Tõesti, sa oled kõnelnud mulle kõrvu ja ma olen kuulnud su sõnade kõla:
9"Mina olen puhas, mina pole üle astunud, ma olen laitmatu ja mul ei ole süüd.
10Vaata, ta leiab mu vastu põhjusi, peab mind oma vaenlaseks.
11Ta pistab mu jalad pakku, valvab kõiki mu radu."
12Vaata, selles ei ole sul õigus, vastan ma sulle, sest Jumal on suurem kui inimene!
13Mispärast sa riidled temaga, kui ta ei vasta inimesele iga sõna peale?
14Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.
15Unenäos, öises nägemuses, kui sügav uni inimest valdab, voodis suikudes -
16seal ta avab inimeste kõrvad ja paneb pitseri nende manitsustele,
17et inimest pahateost eemal hoida ja mehe kõrkust kinni katta,
18et säästa tema hinge hauast ja tema elu oda otsa jooksmast.
19Ka manitsetakse teda valu läbi voodis ja kestva vaevusega kontides.
20Siis muutub vastikuks ta elule leib ja hingele maiusroog:
21ta ihu kõhetub nähtamatuks, ja ta luud, mida näha ei olnud, paljastuvad.
22Nõnda ligineb ta hing hauale ja ta elu sellele, mis toob surma.
23Aga kui tema jaoks on ingel, eestkostja, üks tuhandest, kes kuulutab inimesele, mis tema kohus on,
24siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: "Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!"
25Siis muutub ta ihu noorusvärskeks, ta pöördub tagasi oma nooruspäevadesse.
26Ta palvetab Jumala poole ja sellel on temast hea meel; ta saab hõisates näha tema palet ja tema annab inimesele tagasi ta õiguse.
27Ta laulab siis inimeste ees ja ütleb: "Ma tegin pattu ja väänasin õigust, aga selle eest ei tasutud mulle kätte.
28Tema lunastas mu hinge haudaminekust ja mu elu saab valgust näha."
29Vaata, seda kõike teeb Jumal inimesele kaks, kolm korda,
30et tema hinge hauast tagasi tuua ja valgustada teda elu valgusega.
31Pane tähele, Iiob, kuule mind, vaiki, et mina saaksin rääkida!
32Kui sul on sõnu, siis vasta mulle, räägi, sest meeleldi annaksin sulle õiguse!
33Aga kui mitte, siis kuule sina mind, vaiki, siis ma õpetan sulle tarkust!"
Eliihu teeb Iiobile ettepaneku astuda temaga dialoogi (s 1-7). Ta alustab soojalt ja natuke üleolevalt, kutsudes teda nimepidi ja asetades end tema tasemele. See näib olevat see, mida Iiob on otsinud - avatud ja õiglane läbikatsumine Jumala palge ees (vt 13:17-28). Kuid Eliihu ettekujutus dialoogist on selline, et tema üksi räägib, esindades kõiki teisi ...
<br>Eliihu veenab Iiobit, et ta on kuulanud hoolikalt kõiki tema muresid. Näitamaks, kui hästi ta on Iiobist aru saanud, võtab ta Iiobi süüdistused Jumala vastu kokku oma sõnadega. Iiob on elanud Eliihu arvates laitmatult, kuid Jumal kohtleb teda nagu vaenlast ja vaevab teda ebaõiglaselt (s 8-11). Iiob hüüab pidevalt Jumala poole, kuid Jumal on ükskõikne ega vasta (s 13). Eliihu paneb Iiobi paika: "Võrreldes Jumalaga ei tea sa midagi." Iiob eksib, ütleb Eliihu, ja tal pole õigust kaevelda (s 12-13).
<br>Eliihu jätkab Iiobi korrigeerimist. Ta väidab, et Jumal räägib alati, et Ta üritab püsivalt inimesteni läbi murda ja teeb seda paljudel erinevatel viisidel. Jumal võib kasutada näiteks hirmutavaid unenägusid või nägemusi, et avada inimese vaimsed kõrvad ja hoida neid eemal enese määramise uhkuse lõksust (s 14-18). Jumala saab suhelda ka karmimalt, valusate füüsiliste kannatuste kaudu (s 19-22). Arvatavasti peaks Iiob oma kogemustest lähutuvalt Eliihuga siin nõustuma. Aga kuna Iiob ikka ei kuule Jumalat selgesti, siis takistus peab olema tema enda tahtlikus vastupanus.
Selle kommentaari autor: Jenny Peterson