Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 7: 18-35
Jeesus vastab Ristija Johannesele18Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus enda juurde kaks oma jüngrit
19ja saatis nad Issanda juurde küsima: "Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?"
20Kui mehed tema juurde jõudsid, ütlesid nad: "Ristija Johannes on meid sinu juurde läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?"
21Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.
22Ja Jeesus vastas neile: "Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud:
pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit
23ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!"Jeesus kõneleb Ristija Johannesest24Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: "Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?
25Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.
26Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!
27Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.
28Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.
29Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.
30Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.
31Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?
32Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda:
Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud.
33Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: "Tal on kuri vaim!"
34Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: "Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!"
35Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed."
Kontrastina sõjapealikule, kes ilmutab erakordset usku ning naisele, kes koges Jumala väe toimimist ilma usku üldse ilmutamata, on Ristija Johannes silmitsi kahtlustega. Luukas pakub meile siin veel ühe tahu Jeesuse Messia identiteedis; ning seda tehes annab ühtlasi mudeli kuidas toime tulla oma küsimustega.
Kahtlused on osa usuelust. Ristija Johannes, kes enne oli näidanud väga selget arusaamist (Lk 3:1-22) on nüüd vanglas. Eriolukorrad ning tingimused milles ilmneb, et Jumal ei toimi vastavalt meie ootustele, on jätnud Johannese imestama, mis üldse sünnib - ja samamoodi kogeme ka meie selliseid olukordi. Enamasti aga surume oma kahtlused maha, kui väärad ning usu juurde mittekuuluvad, kui nõrkuse.
Kord kui olin tunnistanud oma kahtlustest, tuli mind pärast üks naine tänama öeldes, et oli 15 aasta jooksul oli arvanud, et vaid temal on selline probleem. Nii ei tohiks olla: on palju parem viia oma küsimused sinna kust võime loota abi ja vastuseid - nii nagu Johannes seda tegi.
Jeesus osutab talle oma tegevuse tulemusi ning seob need Vana Testamendi tõotustega (Js 29:18, 35:5-10; 61:1). See aga tähendab Johannese jaoks ümberorienteerumist: Johannes on oodanud väga erinevat Messiat ning nüüd tuleb tal harjuda mõttega “kaastundlikust vaeste aitajast”, mitte Kuningast ja Kohtumõistjast. Ka meie kahtlused võivad suunata meid ümberorienteerumisele, mille tulemusel hakkame nägema asju hoopis teises valguses - mitte enam isiklikust, vaid Jumala perspektiivist. See võib olla üsna valus, samamoodi kui oli Johannesele, kuid keegi ei saa edasi niikaua kui ta hoiab kinni väärast turvalisusest, mis on rajatud üksnes ta enese arusaamisele.
Usus elamine nõuab, et seisaksime silmitsi oma kahtlustega ning liiguksime läbi nende edasi, uuele usutasandile.
Kui seda ei toimu, siis lõpetame nagu paljud Jeesuse kaasaegsed - jättes vastamata nii Johannese prohvetlikule väljakutsele kui ka Jeesuse kutsele siseneda päästmise rõõmusse (s 31-34). Ainult omades tarkust Jumalalt, võime mõista ning näha tõde.
Selle kommentaari autor: John Grayston